Oleg Pissarenko

Allikas: Vikipeedia
Oleg Pissarenko Tartu Jazziklubis 18. jaanuaril 2013

Oleg Pissarenko (sündinud 8. juuli 1978 Narvas) on eesti kitarrist, helilooja, ansamblijuht, džässi- ja rütmimuusikakultuuri aktivist ning pedagoog.

Pissarenko lõpetas Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli levimuusika osakonna soolokitarri erialal Mart Soo klassis 2001. aastal[1]. Tegutseb vabakutselise muusikuna, viljeledes originaalloomingut, mida on nimetatud džässminimalismiks ehk "muusikaks oma lihtsuses ja loomulikkuses”[2] ning hüpnagoogiliseks minimalism/post-rock-džässiks.[3]

2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR Aasta muusiku tiitli.[4]

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Pissarenko autorialbumid[muuda | muuda lähteteksti]
  • "IHTYS"[5] (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan
  • "The Little One’s"[6] (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett “Noobel nelik”, külalisena plaadil Hedvig Hanson
  • "The Book’s Burning"[7] (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson
  • "Valguse värvid"[8] (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi
  • "Prii lapse ilm: Free Child World"[9] (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band
  • "A2O"[10] (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga
  • "Kes Sa Oled / Who Are You"[11] (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band
  • "Point"[12] (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band
Muud salvestised [13][muuda | muuda lähteteksti]
  • “Mi Tango en Buenos Aires” NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski
  • "What Color Is Love” (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson
  • “Laulud Hingest” (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor
  • “Kuu Lõhn“ (Su Music 2005) Siiri Sisask

Ansamblid ja koostöö[muuda | muuda lähteteksti]

Pissarenko teeb koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks Hedvig Hanson, Andre Maaker, Guido Kangur (kava "Mälestuste jõgi")[14], Daniel Pipi Piazzolla ja Deniss Pashkevics. Ta on osalenud projektides “Tango Nuevo” (DVD 2003)[15] (Villu Veski ja Tiit Kalluste), “Laulud hingest” (CD 2003)[16] (Hirvo Surva ja Siiri Sisask) ning andnud kontserte koos Tõnis Mäega. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel Eestis, Taanis, Rootsis, Prantsusmaal, Hollandis, Belgias, Soomes, Venemaal, Ukrainas, Inglismaal, Lätis ja Leedus.

Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks Eesti Noorte Sümfooniaorkester, Tallinna kammerorkester, kammermeeskoor Revalia, ansambel Noorkuu, keelpillikvartett Noobel Nelik, samuti Kersti Ala-Murr, Jaak Lutsoja, Tõnu Jõesaar ning Lilian Jõesaar (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), Margarita Voites, Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), Kait Tamra ja Siiri Sisask. 2007. aasta Noorte laulupeol esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid “Haanja miis” ja “Õekesed ellale” ning Kait Tamra “Kodu”.[17]

Džässikultuur ja -haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015

Alates 2005. aastast elab Pissarenko Tartus.

Pissarenko on Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog [18] ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja “Rajamuusika” kunstiline juht[19], Tartu džässiklubi ja Narva Jazzklubi algataja, kunstiline juht ja eestvedaja [20] ning Tartu džäss- ja rütmimuusika festivali IDeeJazz peakorraldaja [21] .

Alates 2010. aastast on Pissarenko Eesti Jazzliidu juhatuse liige[22] ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.[23]

Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud Eesti Rahvusringhäälingu Raadio 4 kuulajateni iganädalased muusikasaated "Džässipark" [24], mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool – vilistlased
  2. ↑ Tallinn Music Week – artist focus
  3. ↑ Mart Niineste, “Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal”, Eesti Päevaleht, 26.04.2012
  4. ↑ 4,0 4,1 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko, Sirp, 30. detsember 2013
  5. ↑ CD – IHTYS
  6. ↑ CD – The Little One’s
  7. ↑ CD – The Book’s Burning
  8. ↑ CD – Valguse värvid
  9. ↑ CD – Prii lapse ilm : Free Child World
  10. ↑ CD – A2O
  11. ↑ CD – Kes Sa Oled / Who Are You
  12. ↑ "Point"
  13. ↑ Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko
  14. ↑ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi
  15. ↑ Nordic Sounds – Tango Nuevo
  16. ↑ Eesti Rahvusbibliograafia – CD “Laulud Hingest”
  17. ↑ Vikipeedia – X noorte laulupeo kava
  18. ↑ H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad
  19. ↑ Rajamuusika kontserdisari – Info
  20. ↑ Tartu Jazz Club – Klubist
  21. ↑ Festival IDeeJazz – Tiim
  22. ↑ Eesti Jazzliit – Meist
  23. ↑ Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht
  24. ↑ Raadio 4, saade "Džässipark"
  25. ↑ Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013
  26. ↑ Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013
  27. ↑ "Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole". 01.12.2016.
  28. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19675

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Audio[muuda | muuda lähteteksti]

Video[muuda | muuda lähteteksti]

Meediakajastusi[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Oleg_Pissarenko&oldid=4908806"