Norra politseiteenistus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Norra politseiteenistus
Politi- og lensmannsetaten
Coat of arms of the Norwegian Police Service.svg
Asutatud 13. sajand
Tüüp Valitsusasutus
Peakorter Oslo
Tegevuspiirkond Norra Norra
Juhtkond Odd Reidar Humlegård
Emaorganisatsioon Norra justiits- ja politseiministeerium
Eelarve maht 13 miljardit Norra krooni (2010)
Töötajad 13 000
Veebileht Politi.no
Norra maanteepolitseinikud

Norra politseiteenistus (norra: Politi- og lensmannsetaten) on Norra justiits- ja politseiministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon. Politseiteenistuses töötab 13 000 inimest, kellest 8000 on politseinikud. Peale politseiülesannete vastutab teenistus ka piirivalve, päästeoperatsioonide, terrorismivastase võitluse, kinnipeetavate transpordi, maanteede liiklusjärelevalve ja kriminaaljuurdluste läbiviimise eest.

Norra on jaotatud 27 politseipiirkonnaks. Iga piirkonda juhib politseiülem ja politseijaoskonnad asuvad linnades. Maapiirkondades asuvad lensmanide bürood, mida juhivad lensmanid. 2009. aastal oli Norras 68 politseijaoskonda ja 301 lensmani bürood. Norra politseinikud pole patrullis olles relvastatud, aga igaks juhuks on politseiautodes luku taga Heckler & Koch MP5 automaadid ja Heckler & Koch P30 püstolid. Relva kasutamiseks peab enne küsima loa politseiülemalt.

Mitmete ülesannete eest vastutab Oslo politsei. Näiteks on Oslo politseil kaks helikopterit ja Oslo politsei koosseisus on ka Delta, läbirääkimisüksus ja märulipolitsei.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Norra politseiauto Oslos
Norra politseikopter

Oslo kesklinnas asuv Norra Riiklik Politseidirektoraat on Norra politseiteenistuse keskasutus. Direktoraat vastutab politsei allasutuste ja politseipiirkondade juhtimise ja järelevalve eest, ning toetab nende tegevust. Seda juhib alates 2012. aastast riiklik politseikomissar Odd Reidar Humlegård.

Politseijaoskondade suurus sõltub teeninduspiirkonnast. Näiteks Oslo politseis töötab 2500 inimest ja teeninduspiirkonnas elab 570 000 inimest, samas kui Ida-Finnmargi politseis töötab 160 inimest ja teeninduspiirkonnas elab 30 000 inimest.

Kõigis politseipiirkondades on kiirreageerimisüksused relvastatud ja ohtlike operatsioonide jaoks ja K-9 rühmad narko- ja päästeoperatsioonide jaoks. Lisaks on nad varustatud kaatritega, et valvata korda rannikumeres ja valitud järvedel. Veepolitsei keskendub peamiselt purjus juhtidele, kiiruseületamisetele ja keskkonnajärelevalvele.

Jurisdiktsioon ja võimekus[muuda | muuda lähteteksti]

Norra politseiteenistus on ühtne ja terviklik organisatsioon, mis tähendab, et Norras on ainult politseiteenistusel politseilised ülesanded. Ainuke erand on sõjaväepolitsei, aga see asutus vastutab rahuajal sõjaväerajatiste ja sõjaväepersonali üle peetava järelevalve eest.

Politseiteenistus on detsentraliseeritud, aga poliitilise järelevalve all. Politseiniku õigused ja kohustused sätestavad mitmed seadused. Politseinikke saavad appi kutsuda mitmed avalikud asutused ja politsei saab oma töös abi paluda mitmetelt asutustelt. Politsei vastutab ka terrorismitõrje eest, kui Norra pole sõjalise rünnaku all.

Varustus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2011. aastas on uuteks politseiautodeks 4x4 juhtimise ja automaatkäigukastiga Volkswagen Passatid. Transpordiautodeks kasutatakse Mercedes-Benz Vitosid ja Mercedes-Benz Sprintereid. Teenistusel on ka kaks Eurocopter EC135 tüüpi kopterit, mis asuvad alaliselt Gardermoeni lennujaamas. Lisaks on Deltal vajadusel kasutada õhujõudude Bell 412 kopterid.

Politsei kasutab kaht tüüpi vormi, mis on enamjaolt musta värvi ja helesiniste särkidega. I tüüp on politseinikele, kes teevad enamasti kontoritööd ja II tüüp inimestele, kes töötavad peamiselt õues. Mõlemal tüübil on talvine ja suvine vorm.

Norra politseinikud pole patrullis olles relvastatud, aga igaks juhuks on politseiautodes luku taga Heckler & Koch MP5 automaadid ja Heckler & Koch P30 püstolid. Relva kasutamiseks peab enne küsima loa politseiülemalt või tema poolt määratud inimeselt. Norra politsei ei kasuta tasereid

Norra politseiteenistuse IT-süsteemid on ajast maas ja neid hakati kaasajastama alles 2012. aastal, kui esitleti uut süsteemi D#2. Enne seda olid serverite operatsioonisüsteemiks 1996. aastast pärinev Windows NT 4.0, ning sisselogimine võttis aega kuni 20 minutit.

Peale selle, et politseiraadioga ei saa ühendust kiirabi ja päästeteenistuse sagedustega, on politsei raadioside krüpteerimata, mis tähendab, et politseinikud peavad tundlikku infot edastama mobiiltelefonide abil.

Paljudes politseiautodes pole ka GPS-i ega arvuteid, mis tähendab, et politsei peab info edastama raadio teel ja navigeerimisel kasutatakse tavalisi paberatlaseid. Kontrastiks sellele on pääste- ja kiirabiautodes GPS-id olnud alates 2003. aastast.

Politseiametnike ametinimetuste[muuda | muuda lähteteksti]

Järjekohta Politseiametnike ametinimetuste
Politseijurist, Politseinik
Austamed Eesti samaväärne
1. Politidirektør Norwegian police rank 001.jpg Politseipeadirektor
2. Assisterende politidirektør Norwegian police rank 12.svg Politseipeadirektori asetäitja
3. Politimester Norwegian police rank 003.jpg Politseiprefekti
4. Visepolitimester Norwegian police rank 004.jpg Politseiaseprefekti
5. Politiinspektør
Politiinspektør
Norwegian police rank 005.jpg Politseidirektor
6. Politiadvokat Norwegian police rank 006.jpg Politseinõunik
7. Politifullmektig Norwegian police rank 007.jpg Politseiasenõunik
8. Politistasjonssjef
Lensmann
Norwegian police rank 008.jpg Politseiülemkommissar
9. Politioverbetjent Norwegian police rank 5.svg Politseivanemkommissar
10. Politiførstebetjent Norwegian police rank 010.jpg Politseikommissar
11. Politibetjent 3 Norwegian police rank 011.jpg Politseiüleminspektor
12. Politibetjent 2 Norwegian police rank 012.jpg Politseivaneminspektor
13. Politibetjent 1 Norwegian police rank 013.jpg Politseiinspektor
14. Student ved Politihøgskolen Norwegian police rank 014.jpg Politseikadett, kolmas aasta