Kiirabiauto

Kiirabiauto Helsingis. Külje peal on näha hädaabinumber 112

Taani kiirabiauto

Väljakutsel kiirabibrigaad Tartus, Supilinnas, Herne tänaval. 2016. aasta november.

Kiirabiauto on auto, mida kasutatakse kiirabi personali ja varustuse ning patsientide transpordiks.

Kiirabiautode valmistamine

Kiirabiautod valmistatakse tänapäeval peaaegu alati saritootmises oleva sõiduki baasil. Sellise lähenemise peamine põhjus on finantsvahendite kokkuhoid. Saritootmises olevalt sõidukilt eemaldatakse vastavalt konkreetsele projektile kõik mittevajalik ja asendatakse see otstarbekohase varustusega. Baasauto keretüübiks valitakse sageli kaubik, kuid kiirabiautosid ehitatakse kõikide autotüüpide baasil. Kiirabiauto peab vastama kõigile autoehituse ja liiklusohutuse standarditele.

Eestis kasutatavad kiirabiautode tüübid

Kiirabiautod on üldehituslikelt põhimõtetelt võrdlemisi sarnased ja nende alatüüpe pole palju. Siiski puudub üldtunnustatud klassifikatsioon. Otstarbest lähtuvalt on välja kujunenud üldine jaotus.

Auto liigitus	Varustuse transpordivõime	Patsiendi transpordivõime	Meeskonna suurus, kes autot kasutab	Registeerimine Transpordiametis	Peamine kasutusotstarve
Kiirabiauto	Nõuetekohane täisvarustus	Tavaliselt 1 patsient	3	Alarmsõiduk	Igapäevase kiirabi andmine.
Transpordiauto	Tavaliselt vaid kiirabiraam ning kohad ratastoolidele ja/või istujatele	1...5 haiget	1	Alarmsõiduk või tavasõiduk	Ainult patsiendi transport ilma ravivõtteid rakendamata.
Arstisõiduk	Töökorra järgi vaid arsti kasutuses olev varustus	0	1...2	Alarmõiduk	Õendusbrigaade toetava arsti transport.
Juhtimisauto	Juhiülesannete varustus	0	1	Alarmsõiduk	Välijuhi transport

Kiirabisõidukite margid

 Pikemalt artiklis Mercedes-Benz Sprinter

Kiirabisõidukite ja reanimobiilidena kasutatavaid Mercedes-Benz Sprintereid komplekteeritakse baasautodest (mitmes riigis kohapeal) kasutamiseks. Eestis on praegu levinuim kiirabisõidukite mudel Mercedes-Benz Sprinter 319 CDI.

Cadillac

Volvo