Norilski Nikel
| Norilski Nikel | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 1993 |
| Peakorter | Moskva |
| Võtmeisikud | Vladimir Potanin |
| Valdkonnad | mäetööstus ja metallurgia |
| Tooted | |
| Omanik |
Vladimir Potanin (28%) Oleg Deripaska (25,1%) Roman Abramovitš (7,3%) |
| Töötajaid | 96 193 (2014) |
Norilski Nikel (ГМК «Норильский Никель») on Venemaa mäetööstus- ja metallurgiaettevõte, maailma juhtiv nikli- ja pallaadiumitootja. Norilski Nikel on Norilski linna suurim tööandja.[1]
Ettevõte toodab viiendiku maailma niklist ja enam kui kümnendiku koobaltist. Venemaa niklist toodab Nikel 96%, koobaltist 95% ja vasest 55%. 2014. aastal tootis Norilski Nikel 44% maailma pallaadiumist, 14% plaatinast, 13% niklist ja 2% vasest.[1]
25,3% ettevõtte aktsiatest kuulub Vladimir Potaninile, 25% + 2 Rusalile. Ettevõtte asedirektor on Viktor Ivanov.[1]
Norilski Nikeli aktsiad on noteeritud Venemaa börsil RTS, Moskva börsil MICEX, Londoni börsil ja Ameerika Ühendriikide kauplemissüsteemis OTCBB.
Mõne hinnangu kohaselt tuleb 1% maailma vääveldioksiidi emissioonist just selle ettevõtte sulatusahjudest Norilskis. Piirkond on rängalt saastatud raskmetallidega.[1]
Aastast 2008 kuni 2012 oli Norilski Nikeli juhatuse esimees Vladimir Stržalkovski. Ettevõttes kutsuti teda turistiks turismivaldkonna kogemuse ja ettevõtte Moskvast juhtimise tõttu. Tema palk oli 400 000 dollarit kuus, lisaks preemiad (ettevõtte kasumi eest aastas kolm miljonit dollarit ja tema nimel olevate Nornickeli fantoomaktsiate väärtuse). Eelmainitud aastatel kasvas ettevõtte väärtus 11,6%. Lahkumishüvitiseks sai ta 100 miljonit dollarit.[2]
2013. aastal alustas ettevõte järk-järgult vasetehase sulgemist Norilskis.[1] Norilski Nikel sulges 2016. aasta juunis linna lõunaosas niklitehase, et parandada linna mainet seoses linna lähedal voolava Daldõkani jõe pideva reostamisega.[1]
2016. aastal kaotas Venemaa ettevõtte nikli- ja vasetoodangule kehtinud eksporditollid. Ettevõte juhtkond on lubanud, et pärast niklitehase sulgemist ja Talnahhi rikastusvabriku nüüdisajastamist väheneb piirkonnas heitmete kogus 15%. Ettevõte on lubanud investeerida 1,4 miljardit eurot vasetehase ja Nadežda tehase heitmetest väävlit tootvatesse seadmetesse.[1]
Ettevõte tootis 2015. aastal 29,8 miljonit kuupmeetrit reovett. Sellest 5,18 miljonit kuupmeetrit puhastati riiklike standardite kohaselt.[1]