Nocki mäed
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2021) |
Nocki mäed (saksa: Nockberge või Nockgebirge) on Austria Gurktali Alpide läänepoolseim ja kõrgeim mäestik, mis laiub üle Kärnteni, Salzburgi ja Steiermargi liidumaade osade. Nende välimust iseloomustavad arvukad kuplitaolised ja rohuga kaetud tipud (Nocken). Mägede kõrgeim tipp on Eisenhut Steiermargis (2441 m).
2012. aasta juulis määrati Nocki mäed ja külgnev Lungau piirkond UNESCO biosfääri kaitsealaks. Mäed olid jääajal suures osas jäätumata ja seega refuugium.
Gurktali Alpide läänepoolseima osana eralduvad Nocki mäed Madal-Tauernist põhjas Muri jõega, ulatudes läänes kuni Katschbergi kuruni (1641 m). Läänes eraldavad Lieseri ja Drava jõed Nocki mäed Kõrg-Tauerni Ankogeli rühmast ja Gailtali Alpidest. Ossiacher Seest lõunas ühinevad need madala Sattnitzi mäestiku ja Klagenfurti nõoga, mis on veel üks Gurktali Alpide osa. Idas piirab neid Gurktali Alpidest joon Gurkist Flattnitzi kuru (1400 m) kaudu Paalbachi ojani.
Nocki mäed võib jaotada kaheksaks alamrühmaks. Bad Kleinkirchheimist lõunas on Mirnocki massiiv (2110 m) silmapaistva topograafilise tähtsusega 1343 m, Wöllaner Nock (2145 m) ja Gerlitzen (1909 m) kõrgel Ossiacher See kohal. Nocki mägede keskpiirkonna moodustavad Millstätter Alpe (2101 m) ja Rosennock (2440 m), kõrgeim tipp Kärntenis. Põhjas asuvad Schwarzwand (2241 m), Königstuhl (2406 m) Salzburgis, mis on ka kolmikpunkt, ja Eisenhut (2441 m).
Rahvuspark
[muuda | muuda lähteteksti]
Keskosast moodustas Kärnteni liidumaa valitsus 1. jaanuaril 1987 Nocki mägede rahvuspargi. Kõrvalist piirkonda oli välja arendatud juba maalilise Nockalmi maantee ehitamisega 1979. aastast. Suusapiirkonna edasisi plaane välditi kodanikualgatuse ja referendumiga 1980. aastal, kus 94% valijatest kuulutas end projekti vastu.
Vaatamata nimele määrati Nationalpark NockbergeRahvusvahelise Looduskaitseliidu kaitseala kategooriate järgi maastikukaitsealaks (kategooria V). Territoorium (184 km²) asus täielikult mäestiku Kärnteni osas, piki Salzburgi ja Steiermargi piiri, ulatudes Kremsist ja Lieseri orust läänes Reichenauni idas ning Bad Kleinkirchheimi ja Radentheinini lõunas.