Nils Assersson Mannersköld
Nils Assersson Mannersköld (ka Niels Mannerschildt, Nicolaus Mannerskiöld; 1586 Västergötland – 30. märts 1655 Näsi mõis, Åtvid, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Ta sündis Asser (Nilsson) Pederssoni pojana ja sai 1612. aastal Rootsi aadliks ning kanti Rootsi rüütelkonda, tituleerimata aadlisuguvõsana nr 128 ja uueks perekonnanimeks Mannersköld.[1] 1625. aastal sai Östgöta rüütlite lipkonna kompanii (Östgötafanan) ülemaks, võttis 7. jaanuaril 1626 osa rootslaste jaoks võidukaks kujunenud Wallhofi lahingust (Valle küla Zemgales) Poola vastu, 1626.–1629. aasta Rootsi-Poola sõjas ja määrati samal aastal Narva, Ivangorodi, Jaama, Koporje asehalduriks ja Rootsi Ingerimaa kuberneriks (1626–1629) Narva linna.[2] 5. jaanuarist 1633 asehaldur ja Liivimaa kuberner Tartus ja 26. jaanuarist 1644 kuni 1648. aastani Älvsborgi lääni asehaldur ja Göteborgi komandant.
Talle kuulusid Lielvārde (Lennewarden) mõis Lielvārde kihelkonnas Riia kreisis ning Lönebergi ja Näsi mõis Östergötlandis.
Tema vend Kristoffer Assersson Mannersköld (sündinud 1583) oli samuti sõjaväelane, teenis välja koloneli auastme, oli rügemendiülem, aastast 1625 Gustav II Adolfi kingitud Nītaure (Nietau) mõisnik Vidzemes[3] ja aastast 1626 Koknese (Kokenhusen) komandant Liivimaal.
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Abiellus Kristina Böckleriga (surnud 1636), kes oli rittmeister Johan Bökleri ja Karin Eriksdotter Slangi tütar. Abielust sündisid:
- Katarina Mannersköld (maetud 1653 Turus), abikaasa Šotimaalt Balgaist või Inchmartinist pärit Käkisalmi lääni asehaldur major Patrick Ogilwie (Ogilvy) (1606–1674),[4] Georg Ogilwie (surnud vene vangistuses 1719) ja Patrik Ogilwie (1690 Narva – 1754) isa.[5] (Vt ka Vene väejuht Georg Benedict Ogilvy, 1644–1710);
- Eva Mannersköld, abikaasa Jöns Eriksson Klingenberg (surnud 1649);[6]
- Christina Mannersköld, ooberst Otto Gotthardsson Vellingki (surnud 1656) abikaasa, Fünehoffi vabahärrade Otto Wellingki (1649–1708) ja Mauritz Vellingki (1651–1727) ema. [7]
22. märtsil 1641 abiellus Hõreda mõisa (Hördel) pärijanna Anna Wrangelliga (surnud 1681)[8], kes oli maanõunik Moritz von Wrangelli ja Sikeldist pärit Christina von Wrangelli tütar ning oli lesestunud 1626. aastal sõlmitud abielust Kaarli (Sommerhusen) ja Lellapere mõisniku ooberst Claus Hastferiga (surnud 1637).[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 267".
- ↑ http://www.hultins.nu/folk/0001/407.htm[alaline kõdulink]
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 337".
- ↑ Nordisk familjebok (1914), lk.542
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 381–382".
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 116".
- ↑ Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.564
- ↑ Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.102
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Elulugu (1912), lk. 796–797 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
- Elulugu (1906), lk. 125 Svenskt biografiskt handlexikon (rootsi keeles)
- P.O.Ekelund: Fredrikshamns skans, Gamla Göteborg 5. märts 2004 (rootsi keeles)
- Nils Segerstråle: Svenska fideikommiss Nils Mannersköldist ja Näsi mõisast (rootsi keeles)
- Roskildehistorie.dk: Mannersköld
| Eelnev Anders Eriksson Hästehufvud |
Ingerimaa kuberner 1626–1629 |
Järgnev Heinrich Matthias von Thurn |
| Eelnev Vabahärra Johan Skytte |
Liivimaa kuberner 1633–1634 |
Järgnev Vabahärra Bengt Bengtsson Oxenstierna |
| Eelnev Johan Henriksson Rytter (Reuter) |
Älvsborgi lääni asehaldur, Göteborgi komandant 1644–1648 |
Järgnev Per Lindormsson Ribbing |