Jama lään

Allikas: Vikipeedia

Jama lään (rootsi k. Jama län) oli haldusüksus Rootsiaegses Rootsi Läänemereprovintside Ingerimaa kubermangus.

Rootsi impeeriumi Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil

Ingerimaa (Vadja viiendik) ja Käkisalmi lään läks Rootsi valdusse 1617 Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahulepingu alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni.

Rootsi Ingeri alad moodustati Ingerimaa kubermanguks ja seda hakkas juhtima Narva asehaldur, kes määrati Ingerimaa kuberneriks. Ingerimaa kuberner resideeris Narva linnuses. Kubermang hõlmas Ivangorodi, Jama, Koporje ja Nöteborgi lossiläänid.[1]

Jama lääni kuulusid:

Jama asehaldurid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 06.12.2016)
  2. Kasper Kepsu, Den besvärliga provinsen. Reduktion, skattearrendering och bondeoroligheter i det svenska Ingermanland under slutet av 1600-talet, Helsingfors 2014, s. 120
  3. Liisi Taimre, Rootsi-Vene suhetest Ingerimaa kuberneri ja Vene vojevoodide kirjavahetuses 1630. aastatel, Tuna 1/2012, lk 7
  4. Tiesenhausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931 seite 397
  5. Hans Drake, Arméofficer, Landshövding, Svenskt biografiskt lexikon, sok.riksarkivet.se