Liivimaa kuberneride loend
(Ümber suunatud leheküljelt Liivimaa kubernerid)
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Poola aeg (1561–1621)
[muuda | muuda lähteteksti]Liivimaa kubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1561–1562 Mikołaj Radziwiłł Must (1512–1584)
- 1562–1566 Gotthard Kettler (1517–1587)
- 1566–1578 Jan Hieronimowicz Chodkiewicz (umbes 1537–1579) – administraator Liivimaa hertsogkonnas
- 1578 asekuberner Aleksander Chodkiewicz (surnud 1578/80)
- 1578–1583 Mikołaj Radziwiłł Rudy (1512–1584),
- 1583–1585 Georg Radziwill(pl) (1556–1600) – administraator
- 1582–1588 ülemkomissar Stanisław Pękosławski(pl) (surnud 1588)
- 1589–1603 Krzysztof Radziwill Piorun (1547–1603)
- 1603–1621 Jan Karol Chodkiewicz (1560–1621)
Rootsi aeg (1621–1710)
[muuda | muuda lähteteksti]Rootsi Kuningriigi koosseisus 26. september 1621 – 15. juuli 1710
Liivimaa kindralkubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]- 26. september 1621 – 1. november 1621 Jesper Mattson Cruus (suri 1.11.1621) – esimene Rootsiaegne Riia linna, linnuse ja lääni kuberner[1]
- 1621– Riia asekuberner Johann von Derfelden vanem (1561–1633)
- 1622–1628 Krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) – kindralkuberner
- –1623 Riia linna ja lossi asehaldur Joachim Johansson Berendes (surnud 1623)
- 1623– Riia asehaldur Adam Christiansson Schraffer (surnud 1630)
- –1628 Riia kuberner Svante Gustafsson Banér (1583–1628)
- 1628–1629 Gustaf Horn (1577–1645) – kindralkuberneri kohusetäitja
- 1629–1633 Vabahärra Johan Skytte (1577–1645), Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner[2]
- 1623– Riia asehaldur ooberst Jöran Silfwerpatron (surnud 1647)[3]
- 1633–1634 Nils Mannersköld (1586–1665)
- 1634–1643 Vabahärra Bengt Oxenstierna (1591–1643), Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner
- 1635– Riia linnusepealik Otto von Sack[4]
- 1643–1643 Herman Wrangel (1587–1643)
- 1644–1644 Vabahärra Erik Ryning (1592–1654)
- 1645–1647 Vabahärra Gabriel Oxenstierna (1586–1656)
- 1647–1649 Vabahärra Erik Stenbock (1612–1659), Riia kuberner septembrist 1645, jalaväe ja ratsaväe ülemjuhataja
- 1649–1652 Krahv Magnus Gabriel De la Gardie (1622–1686)
- 1649 11. mai −1655 ? Riia linna ja linnuse komandant Heinrich von Sass[5]
- 1652–1653 Krahv Gustaf Horn (1592–1657)
- 1653–1655 Vabahärra Henrik Horn, kuninglik leitnant (Lieutenant Royal)[6]
- 1655–1658 Krahv Magnus Gabriel De la Gardie, kuninglik leitnant Liivimaal, hiljem kindralkuberner
- – Riia asehaldur Carl Philipp von Sack (1627–1661)[7]
- 1656 asekuberner krahv Gustaf Adolf Lewenhaupt (1619–1656)
- 1658–1661 Krahv Robert Douglas (1611–1662)
- 1658 7. veebruar – Riia lossi asehaldur vabahärra Wolmar von Ungern-Sternberg (1606–1677)[8]
- 1658 – Riia komandant Valentin Meyer (surnud 1675)[9]
- 1659 17. märts – Liivimaa kuberner Simon Grundel-Helmfelt (1617–1677)
- 28. mai – 31. detsember 1659 Riia kuberner jalaväekindralmajor vabahärra Nicolaus (Nils) Bååt (1617–1659)[10]
- 18. märts 1660 Liivimaa kuberner vabahärra Per Persson Sparre (1633–1669)
- 1661–1662 Krahv Axel Lillie (1603–1662)
- 1662–1666 Krahv Bengt Oxenstierna (1623–1702)
- 1663 Liivimaa ja Riia kuberner vabahärra Fabian von Fersen (1626–1677)
- 1666–1671 Krahv Claes Tott (1630–1674)
- 1671–1674 Vabahärra Fabian von Fersen (1626–1677) kindralkuberneri kohusetäitja
- 1674–1686 Vabahärra Krister Horn (1622–1692)
- 1675 Riia kuberner vabahärra Hans von Fersen (1625–1683)
- Liivimaa ja Riia kuberner Gustav Karl von Wulffen (1625–1684)[11]
- 1681 5. jaanuar – Riia asehaldur Jakob Sneckensköld (Schneckenskiöld)[12]
- 1686–1695 Krahv Jacob Johann Hastfer (1647–1695)
- Liivimaa ja Riia kuberner vabahärra Erik Knutsson Soop (1643–1700)[11]
- 1696 Riia komandant Johann Hermann von Campenhausen (surnud 1705)
- 1690– majandusasehaldur Michael von Strokirch (1649–1723), varem Liivimaa Läti ala asehaldur Liivimaa mõisate reduktsiooni komissar, "Ostrominsky" ja "Blumbergshof"-i mõisnik
- Liivimaa eesti distrikti (Pärnumaa ja Tartumaa) majandusasehaldur Fabian Reinhold von Stackelberg Taageperast, [13]
- 1696–1702 Krahv Erik Dahlberg (1625–1703)
- 1702–1706 Vabahärra Carl Gustaf Frölich (1637–1714)
- u.1702-u.1709 Liivimaa majandusasehaldur, Liivimaa eesti ala asehaldur Gustav Adolph Strömfeldt (1640–1717)
- 1706–1709 Riia linna ja kindluste kuberner krahv Adam Ludwig Lewenhaupt (1659–1719)
- 1708 –3. veebruar 1709 Riia asekuberner kindralmajor Rembert von Funcken (1632–1709)
- 1709 29. märts – Riia asekuberner jalaväekindralmajor Carl Gustaf Skytte (1647–1717)
- 1709 20. august −1709 Henrik Otto von Albedyl (1666–1738) kindralkuberneri kohusetäitja
- 1709–1710 Krahv Nils Stromberg (1646–1723)
- 1710 Riia asekuberner Johann Adolf Clodt von Jürgensburg (1650–1720)[14]
Vene aeg (1710–1917)
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa Keisririigi koosseisus alates 15.07.1710
Liivimaa kindralkubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1710–1711 Anikita Repnin(ru) (1668–1726) (Репнин, Аникита Иванович)
- 1710–1713 Jakov Polonski (surnud 1713) (Яков Васильевич Полонский) – aastast 1710 Riia komandant, aastast 1711 Riia ülemkomandant ja Liivimaa kuberner
- 1711–1713 Aleksandr Menšikov (1673–1729)
- 1733 Vabahärra Pierre von Le Fort (1674–1754) (Пётр Лефорт) – Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner[15][16]
Riia kubernerid (1713–1783)
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa Keisririigi Riia kubermangu koosseisus
- 1710 salanõunik parun Gerhard Johann von Löwenwolde Peeter I kindral-volinik (kaiserlische plenipotentiar) Eestimaal ja Liivimaal
- 1710–1713 kindral Jakov Polonski, ka Riia sõjakuberner
- 1713–1719 vürst Pjotr Golitsõn (1660–1722) (Пётр Алексеевич Голицын)
- 1719–1726 kindralfeldmarssal Anikita Repnin (1668–1726) (Аникита Иванович Репнин) – kindralkuberner
- 1726–1726 général en chef Herman Jensen Bohn (1672–1743) – kindralkuberneri kohusetäitja
- 1726–1729 kindral-sõjakomissar Grigori Tšernõšjov (1672–1745) (Григорий Петрович Чернышёв)
- 1729–1751 général en chef Peter von Lacy(ru) (1678–1751) (Пётр Петрович Ласси) – alates 1740 kindralkuberner
- 1740 aprill-november Ludolf August von Bismarck, – kuberner[17]
- 1751–1753 Vladimir Tšernõšjov (Владимир Петрович Чернышёв)
- 1753–1758 kindral Fjodor Vojeikov (1703–1778) (Фёдор Матвеевич Воейков) – viitsekuberner
- 1758–1761 vürst Vladimir Dolgoruki (1696–1761) – kindralkuberner
- 1761–1762 kindralmajor Jakov Aršenevski (Яков Степанович Аршеневский) – viitsekuberner
- 1762–1783 krahv George Browne (1698–1792) – kindralkuberner
- 1782–1783 kindral Ivan Piehl (Иван Алферьевич Пиль) – viitsekuberner
Liivimaa kubernerid (Riia asehaldurkond)
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa Keisririigi Riia asehaldurkonna ja Tallinna asehaldurkonna ühiseks asehalduriks 1783–1796 oli Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerid. 1795. aastal kui Poola jagamise tulemusel ühendati Venemaa keisririigiga endine Kuramaa vasallhertsogiriik, liideti see Riia asehalduskonnaga ning asehalduriks oli 1796 Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner.
- 1783–1792 Krahv George Browne (1698–1792)
- 1792–1796 Vürst Nikolai Repnin (1734–1801)
Kubernerid (vene правитель Рижского наместничества)
- 1783–1783 Nikolai Naumov (Naumow, Naumoff) (suri 1783) (Николай Сергеевич Наумов)[18]
- 1783–1789 Aleksandr Beklešov (1745–1808) (Александр Андреевич Беклешов)
- 1790 24. november – 1792 6. märts Johann Reck(ru) (suri 1795) (Иван Григорьевич Рек, ka Иван Иванович Рекк; või Иоган фон дер Рекке) – asetäitja Riias ?[19]
- 1792–1795 Vabahärra Peter von der Pahlen (1745–1826)
- 1795–1797 Vabahärra Kasimir von Meyendorff (1749–1813)
Liivimaa kubernerid (1796–1917)
[muuda | muuda lähteteksti]Kindralkubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]Liivi- ja Eestimaa kindralkubernerid
- 1796–1798 Vürst Nikolai Repnin (1734–1801)
- 1798–1800 Ludwig von Nagell (surnud 1807) – tsiviilülemjuhataja (Илларион (Ларион) Тимофеевич Нагель)[20]
Liivimaa sõjakuberner
- 1797 Christoph von Benckendorff(ru) (1749–1823; Христофор Иванович Бенкендорф), kindralleitnant
- 1799–1800 Mihhail Goleništšev-Kutuzov (1745–1813)
- 1810–1812 vürst Dmitri Lobanov-Rostovski (1758–1838), ka Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner
- 1812–1813 Magnus Gustav von Essen
Pikemalt artiklis Riia sõjakuberner
Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerid
- 1800–1801 Krahv Peter von der Pahlen – tsiviilülemjuhataja
- 1801–1803 Vürst Sergei Golitsõn(ru) (1749–1810) (Сергей Федорович Голицын)
- 1803–1807 Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750–1811)
- 1807–1807 Aleksandr Tormassov(ru) (1752–1819) (Александр Петрович Тормасов)
- 1807–1808 Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden
Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerid
- 1808–1810 Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden
- 1810–1812 Vürst Dmitri Lobanov-Rostovski(ru) (1758–1838) (Дмитрий Иванович Лобанов-Ростовский)
- 1812 (juuni-oktoober) Magnus Gustav von Essen (1759–1813) (oli juba aastast 1810 ka Riia sõjakuberner)
- 1812–1819 Markii Filippo Paulucci (1779–1849)
Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerid
- 1819–1830 Markii Filippo Paulucci
- 1830–1845 Parun Carl Magnus von der Pahlen (1773–1863)
- 1845–1848 Krahv Jevgeni Golovin(ru) (1782–1858) (Евгений Александрович Головин)
- 1848–1861 Krahv Aleksandr Suvorov (1804–1882)
- 1861–1864 Parun Wilhelm Heinrich von Lieven (1799–1880)
- 1864–1866 Krahv Pjotr Šuvalov (1827–1889)
- 1866–1866 Krahv Eduard von Baranoff (1811–1884)
- 1866–1870 Pjotr Albedinski(ru) (1826–1883) (Пётр Павлович Альбединский)
- 1870–1876 Krahv Pjotr Bagration(en) (1818–1876) (Пётр Романович Багратион)
Ajutine Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner
- 11. detsember 1905 – 25. detsember 1905 Woldemar von Böckmann(ru) (1848–1923) (Владимир Александрович Бекман) –
Ajutised Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerid
- 25. detsember 1905 – 30. oktoober 1906 Vassili Sollogub (1848–1914)
- 30. oktoober 1906 – 28. aprill 1909 Aleksandr Möller-Zakomelski (1844–1928)
Tsiviilkubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1797–1797 Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745–1800)
- 1797–1797 Krahv ja Menģele (Altenwoga) vabahärra Ernst Burchard von Mengden (1738–1797)
- 1797–1808 Christoph Adam von Richter (1751–1815)
- 1808–1811 Ivan Repjev (1755–1833)
- 1811–1827 Joseph Du Hamel (1768–1840)
- 1827–1829 Parun Paul von Hahn (1793–1862)
- 1829–1829 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Ludwig von Cube (1788–1855)
- 1829–1847 Parun Georg Friedrich von Fölkersahm (1766–1848)
- 1847–1847 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Ludwig von Cube
- 1847–1862 Magnus von Essen (1796–1869)
- 1862–1868 August von Oettingen (1823–1908)
- 1868–1871 Friedrich Woldemar von Lysander (1816–1893)
- 1871–1872 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Julius von Cube (1815–1888)
- 1872–1874 Parun Michael von Wrangell (1836–1899)
- 1874–1882 Parun Alexander von Üxküll-Güldenbandt (1840–1912)
- 1882–1883 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Hermann von Tobiesen (1845–1917)
- 1882–1885 Ivan Ševitš (1838–1912)
- 1885–1885 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Hermann von Tobiesen
- 1885–1895 Mihhail Zinovjev (1838–1895)
- 1895–1896 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Aleksandr Bulõgin
- 1896–1900 Vladimir Surovtsev (1856–1900)
- 1900–1901 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Aleksandr Bulõgin
- 1901–1905 Mihhail Paškov (1853–1908)
- 1905–1905 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Pjotr Nekljudov
- 1905–1905 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Jakov Bologovski
- 1905–1914 Nikolai Zvegintsov (1848–1920)
- 1914–1916 Arkadi Kelepovski (1870–1925)
- 1916–1916 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Sergei Podolinski (1879–1944)
- 1916–1917 Nikolai Lavrinovski (1875–1930)
- veebruar 1917 – 18. märts 1917 Sergei Šidlovski
- 18. märts 1917 – 3. aprill 1917 Liivimaa kubermangu komissar Andrejs Krastkalns(lv) (1868–1939) (Андрей Красткалнш)[21]
Liivimaa viitsekubernerid (1713−1917)
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 1713 | 1719 | Korsakov | kindral | ||
| 2 | 09.04.1719 | 07.05.1727 | Pjotr Lukitš Vojeikov | brigadir (a-st 1726 kindralmajor) | ||
| 3 | 07.05.1727 | 17.06.1734 | Theodor von Balk (1670–1739) | kindralleitnant | ||
| 4 | 17.06.1734 | 08.05.1736 | Karl von Hochmuth (suri 1736) | kindralleitnant | ||
| 5 | 15.05.1736 | 28.03.1740 | Ludolf August von Bismarck (1683−1750) | kindralleitnant (a-st 1740 jalaväekindral) | ||
| 6 | 01.01.1741 | 26.11.1741 | Burchard Christoph von Wildemann | kindralmajor | ||
| 7 | 26.11.1741 | 17.09.1742 | Dmitri Fjodorovitš Jeropkin (1681−1750) | kindralleitnant | ||
| 8 | 17.09.1742 | 29.03.1753 | vürst Vladimir Petrovitš Dolgorukov (1696–1761) | kindralmajor | ||
| 06.01.1797 | 12.09.1797 | Christoph Adam von Richter (1751–1815) | riiginõunik | |||
| 12.09.1797 | 29.10.1806 | Christian Beer (Ber) (suri 1809) | riiginõunik (a-st 1801 tõeline riiginõunik) | |||
| 12.10.1806 | 13.05.1811 | Joseph Du Hamel (1768–1840) | riiginõunik | |||
| 29.05.1811 | 07.04.1821 | Johann Friedrich von Weitbrecht (1772–1821) | riiginõunik | |||
| 06.06.1821 | 14.06.1852 | Johann Ludwig Ferdinand von Cube (1788–1855) | tõeline riiginõunik | |||
| 20.06.1852 | 09.05.1858 | Iwan von Brevern (1812–1885) | tõeline riiginõunik | |||
| 13.05.1858 | 11.02.1872 | Julius Gustav von Cube (1815–1888) | tõeline riiginõunik | |||
| 11.02.1872 | 06.12.1874 | 
|
vabahärra Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (1840–1912) | kammerhärra | ||
| 14.06.1875 | 28.04.1878 | parun Eduard Alexis von Krüdener (1829–1878) | riiginõunik | |||
| 28.04.1878 | 15.03.1890 | 
|
Hermann Friedrich Johannes von Tobiesen (1845–1917) | riiginõunik (a-st 1883 tõeline riiginõunik) | ||
| 15.03.1890 | 10.12.1892 | 
|
Nikolai Modestovitš Bogdanovitš (1856–1903) | riiginõunik | ||
| 10.12.1892 | 21.12.1901 | Aleksandr Nikolajevitš Bulõgin | tõeline riiginõunik | |||
| 22.12.1901 | 13.07.1902 | 
|
Aleksei Valerianovitš Bellegarde (1861−1942) | riiginõunik, kammerhärra | ||
| 13.07.1902 | 27.06.1905 | Pjotr Petrovitš Nekljudov (1854−1934) | tõeline riiginõunik, kammerhärra (a-st 1904) | |||
| 27.06.1905 | 30.06.1909 | Jakov Dmitrijevitš Bologovski (1863−pärast 1913) | riiginõunik | |||
| 30.06.1909 | 16.05.1912 | Arkadi Ippolitovitš Kelepovski (1870–1925) | tõeline riiginõunik | |||
| 17.05.1912 | 1915 | 
|
vürst Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin (1872–1937) | tõeline riiginõunik | ||
| − | 1915 | 1917 | Sergei Sergejevitš Podolinski (1879–1944) | kolleegiumiassessor | Kohusetäitja |
- Fjodor Vojeikov 1782 (Федор Матвеевич Воейков)
- Vürst Vladimir Dolgorukov, kindralporutšik 1782–1783 (кн. Владимир Петрович Долгоруков)
- Sebastian Anhorn von Hartwiß, kindralporutšik. 1783 – 6. jaanuar 1797 (Севастиан (Себастьян) Ангорн де Гартвис)
- Nikolai Naumov, kindralmajor 29. märts 1753 – 20. veebruar 1758 (Николай Наумов)
- Vabahärra Balthasar von Campenhausen, riiginõunik (salanõunik) 20. veebruar 1758 – 30. märts 1758 (бар. Балтазар Иванович фон Кампенгаузен)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Anders Anton von Stiernman: och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 lk 467–468
- ↑ 1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja Käkisalmi läänist Liivimaa kindralkubermang
- ↑ [1] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., lk 319
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., lk 93
- ↑ Recke, Johann Friedrich von / Napiersky, Karl Eduard / Beise, Theodor: Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 2, G - K, Mitau, 1829
- ↑ Nordische Miscellaneen, Volumes 18-19
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., lk 104
- ↑ Nordische Miscellaneen,[2] Volumes 18-19
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., lk 69
- ↑ 11,0 11,1 August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk 513–514
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., lk 607
- ↑ Transehe-Roseneck, Astaf von: Fabian Reinhold von Stackelberg, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 2, Görlitz, ca. 1935 seite 937
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk 518
- ↑ [3]
- ↑ [4]
- ↑ Eric Amburger: Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917
- ↑ "Johana Kristofa Broces darbs". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. august 2009. Vaadatud 18. mail 2009.
- ↑ [5]
- ↑ [6]
- ↑ "Латвия". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. november 2007. Vaadatud 26. detsembril 2008.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Arbusow, Leonid. Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands. Riga: Verlag von Jonck und Poliewsky, 1918. Lk 333-334 [7].
- Bornhaupt, Christian. Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: gedrickt bei Wilhem Ferdinand Häcker, 1855. Lk 76-80 [8].
- Hupel, August Wilhelm. Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. − Nordische Miscellaneen. Riga: verlegts Johann Friedrich Hartknoch, 1789. Lk 471-523 [9].
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Liivimaa asehaldurite loend saidil worldstatesmen.org