Nikolai raudtee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Peterburisse rajatud Moskva vaksali kinnine perroon (arhitekt Konstantin Thon, valminud 1851; August Wilhelm Petzolti akvarell)
II klassi raudteejaama tüüpne jaamahoone Nikolai raudteel
Üheavaline raudteesild Peterburi–Moskva raudteel Novgorodi kubermangus

.

Nikolai raudtee, kuni 1855 Peterburi–Moskva raudtee, (vene Николаевская железная дорога) oli arvult kolmas Venemaa keisririigis rajatud raudtee. See raudtee ühendas Peterburi Moskvaga ja avati 1851. aastal.

Laiarööpmeline Peterburi–Moskva raudtee rajati aastatel 1843–1851 ja see oli esimene kaheteeline riigile kuuluv raudtee Tsaari-Venemaal. Raudtee pikkus oli 645 km. Pärast keiser Nikolai I surma 1855. aastal sai raudtee ametlikuks nimeks Nikolai raudtee.

Hiljem lisandusid Nikolai raudtee koosseisu ka teisi raudteelõike. Raudtee asus Peterburi, Moskva, Novgorodi, Tveri, Pihkva, Vitebski ja Smolenski kubermangu territooriumitel.

1923. aastal sai raudtee ametlikuks nimeks Oktoobriraudtee.

Raudteejaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku ehitati raudteemagistraalile 34 raudteejaama. Neid liigitati nelja klassi (I–IV). I klassi jaamade omavaheline kaugus oli umbes 160 km, II klassil vastavalt 80, III klassil 40 ja IV klassil 20 km.

Jaamadesse ehitati jaamahooned vastavalt nende klassile: I ja II klassi jaamadesse kivihooned, III ja IV klassi jaamadesse puithooned. II klassi kuulunud Klini jaama ehitati eksikombel I klassi jaamahoone.

Sillad[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku ehitati raudteele 8 suuremat silda ning 182 keskmise ja väiksema suurusega silda. Kõik sillad rajati kivisammastele. Kolm kõrget silda (Verebja, Msta ja sild üle Shodnja jõe) said teise lahenduse: kivisammastele ehitati puidust toestik, mis vooderdati lehtrauaga. Väikesillade avaehitis tehti kas kivivõlviga või puidust. Suurte sildade sildeehitis tehti eranditult puidust.

Aastatel 18681893 asendati puidust sildeehitised metallfermidega Nikolai Beleljubski projekti järgi.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]