Nikolai Päts

Allikas: Vikipeedia
Nikolai Päts
Sünniaeg 5. september 1871
Sünnikoht Viljandi, Liivimaa kubermang
Surmaaeg 29. november 1940
Surmakoht Viljandi
Rahvus eestlane
Nikolai Pätsi haud Siselinna kalmistul
Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2012

Nikolai Päts (5. september 1871 Viljandi, Liivimaa kubermang29. november 1940 Viljandi) oli Eesti õigeusu vaimulik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nikolai Päts õppis Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, Pärnu apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja aastatel 18841894 Riia Vaimulikus Seminaris.

Ta töötas seejärel kooliõpetajana Tänassilmas ja Paides (aastatel 18941899). Pühitsemise järel oli ta preester Tänassilmas (18991904), Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduses (19041917) ja aastatel 19141918 Võru praostkonna praost.

Aastatel 19181940 oli ta alguses Tallinna Püha Siimeoni koguduse ja hiljem Tallinna Aleksander Nevski koguduse preester; samuti oli ta aastatel 19191931 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sinodi (kirikuvalitsuse) abiesimees ning aastatel 19351940 esimees. Ta oli ajakirja Elutõde toimetaja ning aastatel 19201924 Riigiraamatukogu juhataja.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Nikolai Päts sündis ehitusmeister Jakob Pätsi (1841–1909) ja Olga Tumanova (1847–1914) 1. pojana, tema vennad olid: Konstantin Päts (1874–1956), Voldemar Päts (1878–1958), Peeter Päts (1880–1942) ja õde Marianne Pung (sünd Päts) (1888–1947).

Nikolai Päts oli abielus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga (preester Nikolai Tšistjakovi tütre, kindral Nikolai Helki õega).

Nikolai ja Ludmilla Pätsil olid järglased: Voldemar Päts, Theodor Päts ja Ludmilla Päts.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]