Nikolai Kolomeitsev
Nikolai Kolomeitsev (vene Николай Николаевич Коломейцев, mõnedes allikates ka Коломийцев[1] või Коломейцов[2]) (16. juuli 1867 Peterburi (?) – 1944 Pariis) oli vene meremees (viitseadmiral) ja polaaruurija.
Aastatel 1900–1902 oli ta kuunari "Zarja" kapten ja Eduard von Tolli ekspeditsiooni liige.
1902. aastast oli ta jäälõhkuja "Jermak" komandör.
Osales Vene-Jaapani sõjas. Tsushima lahingus oli ta miinilaeva "Buinõi" komandör ja päästis viitseadmiral Zinovi Rožestvenski koos staabiga eskaadrisoomuslaevas "Knjaz Suvorov" Jaapani ristlejate tule alt. Selle eest sai ta IV järgu Püha Georgi ordeni.
Pärast sõda oli ta "Andrei Pervozvannõi" lahingulaeva vanemohvitser, hiljem 1. järgu kapten. Kolomeitsev oli lahingulaeva "Slava" komandör.
1910 abiellus ta Niina Nabokovaga. 1913. aastal sai kontradmiraliks.
Esimese maailmasõja alguses sai ta Läänemerel ristlejate brigaadi juhatajaks.
Aleksandr Koltšak kutsus teda ehitama jäälõhkujat "Taimõr".
1917. aastal, kaks nädalat enne Oktoobrirevolutsiooni sai ta viitseadmiraliks. 1917. aasta lõpus Kolomeitsev arreteeriti ja pandi Petropavlovski kindlusesse.
1918. aasta lõpus põgenes ta Soome üle Soome lahe jää, selles aitas teda polaarkogemus. Ta sai valgekaartlaste laevastiku jäälõhkujate rühma juhiks Mustal merel.[2]
Hiljem põgenes Nikolai Kolomeitsev Prantsusmaale ja suri 1944 Pariisis.[3]
Kolomeitsevi nimi kaardil
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai Kolomeitsevi auks said nime Kolomeitsevi saared ja Kolomeitsevi laht Kara meres, Kolomeitsevi mägi ja Kolomeitsevi jõgi ning 1972. aastal ehitatud laev.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Кавад Раш. ЛЕДОВЫЕ ЛОЦМАНЫ СВЯТОЙ РУСИ". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2007. Vaadatud 25. oktoobril 2007.
- ↑ 2,0 2,1 Русская Полярная Экспедиция. "Заря". 1900
- ↑ Dieter E. Zimmer. Nabokov Family Web