Zarja (laev)

Allikas: Vikipeedia
Kuunar "Zarja"

"Zarja" oli kuunar, millega Eduard von Tolli juhtimisel sooritasid reisi Venemaa polaarekspeditsiooni liikmed aastatel 1900-1902.

Laeva ostmiseks oli Venemaa valitsuse poolt eraldatud 60 000 rubla, millega Norrast osteti kolme mastiga parklaev "Harald Harfager" (algselt valmis 1873. aastal). Larviki sadamas parandati seda Colin Archeri laevatehases. Pärast remonti ja ümberehitamist sai ta kuunarparkiks.

21. juunil 1900 väljus kuunar "Zarja" Peterburist. Kokku osales ekspeditsioonil 20 inimest: "Zarja" kapten Nikolai Kolomeitsev, geodeet, meteoroloog ja fotograaf Fjodor Matisen, hüdrograaf, hüdroloog, magnitoloog ja hüdrokeemik Aleksandr Koltšak, zooloog ja fotograaf Aleksei Bjalõnitski-Birulja, astronoom ja magnitoloog Friedrich Seeberg, arst-bakterioloog ja zooloog Hermann Walter, pootsman Nikifor Begitšev, vanemmasinist Eduard Ogrin, madrused Semjon Jevstifejev, Sergei Tolstov, Aleksei Semjaškin (hiljem asendas teda Pjotr Strižev), Ivan Malõgin (hiljem asendas teda Stepan Rastorgujev), Vassili Železnjakov, Nikolai Bezborodov, teine masinist Eduard Širvinski, vanemkütja Ivan Kljug, teine kütja Gavriil Puzõrjov, kolmas kütja Trifon Nossov ning laevakokk Foma Jaskevitš.[1]

24. juulil sisenes "Zarja" Aleksandrovskisse Murmani ääres ja 31. juulil väljus sealt täieliku toidu- ja küttevaruga Barentsi merre.

Augustis jõudis ekspeditsioon Kara merre ja tegi lühikese peatuse Dicksoni saarel. Sügisel triivisid nad Middendorffi lahte. Talvituti Taimõri saare looderanniku juures Colin Archeri lahes.

Aprillis 1901 saadeti Kolomeitsev koos kaupmehe Rastorgujeviga posti mandrile viima, kuunari kapteniks reisi lõpuni sai Fjodor Matisen. Sama aasta kevadel ja suvel uuriti Nordenskiöldi saarestikku ja Taimõri poolsaart, tehti kaks uurimisreisi.

25. augustil tuli "Zarja" avamerre. 1. septembril möödus laev Tšeljuskini neemest ja liikus Sannikovi maa suunas. 9. septembril leiti, et punktis koordinaatidega 75°45'N 139°E on sügavus väike, mistõttu meeskond arvas, et Sannikovi maa on lähedal. Aga samal ajal tihe udu ja paks jää segasid liikumist. Talvituti Kotelnõi saare Nerpitšja lahes, kus avati ilmajaam.

5. juulil 1902 jäi Toll koos kaaslaste astronoomi Friedrich Seebergi, jakuudi kaupmehe V. Gorohhovi ja evengi N. Protodjakonoviga laevast maha. Lepiti kokku, et kaks kuud hiljem tuleb "Zarja" Bennetti saare juurde ja võtab nad jälle peale.

Raske jääolukorra tõttu ei saanud "Zarja" neile järele tulla. Matisen ja Koltšak proovisid mitut teekonda, aga lõpuks pidid nad Tiksi lahte minema.

Jääst raskelt kahjustatud "Zarja" kinnitas otsad Tiksi lahes Leena suudmest ida pool Brusnevi saare tuulealusel küljel ja ei lahkunud kunagi sellelt kohalt.

Praegu on ekspeditsiooniga seotud dokumendid ja asjad Poljarnõi linnamuuseumis.

Kuunari "Zarja" auks on nimetanud saar Tšeljuskini neeme lähedal; poolsaar Middendorffi lahest ida pool; väin Belkovski ja Kotelnõi saare vahel; väin Nordenskiöldi saarestikus; madal Kara meres Minini skäärides; mägi Tiksi madalas Laptevite meres.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""Под парусами "Зари" (к 105-летию зимовки Русской полярной экспедиции на о. Котельный)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 24. aprillil 2015.
  2. Имена на морской карте