Nelk (vürts)

Allikas: Vikipeedia

Nelk on vürts, mis koosneb nelgipuu kuivatatud õiepungadest.

Vürtsiks mõeldud nelgipuu õiepungad korjatakse enne puhkemist, kui nad on punaka värvusega. Õienuppude kogumine on käsitsitöö, kõige väärtuslikumaks hinnatakse taime tipmistelt õisikutelt saadud pungi. Saaki kogutakse kaks korda aastas. Ühelt suurelt puult võib aastas saada 2–4 kilo õiepungi.

Kogutud pungad kuivatatakse kas lehtedega kaetult päikesesoojuses või nõrgas kuumuses. Oluline on kuivatustemperatuuri ja -tingimuste täpne jälgimine, sest liigne soojus põhjustab eeterlike õlide lendumist ja vürtsi kvaliteedi halvenemist. Kuivatamine kestab seni, kuni pungade painutamine viib nende murdumisele iseloomuliku praksatusega. Kuivanult muutuvad õiepungad kas punakaspruuniks või suisa mustaks ning nende elastsus taastub.

Meil on nelk tuntud maitseaine eelkõige hõõgveinide vürtsisegudes, piparkookides ja marinaadides. Eestis kasutatakse seda köögivilju (peamiselt kõrvitsat) marineerides, Skandinaavias on see levinud heeringamarinaadides. Masstoodangus võib nelki kohata nii vorstide kui lihakonservide maitsestamiseks mõeldud vürtsisegudes.

Nelki lisatakse mitmetele alkohoolsetele jookidele, eeskätt likööridele, samuti Aasia regioonis levinud karastusjookidele, näiteks nelgilimonaadile. Et alkoholis lahustuvad hästi just nelgi mõrumaitselised ühendid, annab nelgilisand likööridele omapärase mõrkja meki. Ergutava toimega jookidest on maailmas tuntud nii nelgilisandiga kohv kui ka tee.

Nelk kuulub kohustusliku osana mitmete rahvuslike vürtsisegude hulka, näiteks India karri, Prantsuse neljavürtsisegu, Hiina viievürtsisegu või Maroko maitseainete koostises. Suur kogus nelki leiab kasutamist ka tubaka lisandina, eriti just Indoneesias, kus nelgilisandiga sigarette tuntakse nimetusega "kretek".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Allikas[muuda | muuda lähteteksti]