Mine sisu juurde

Nelipühad

Allikas: Vikipeedia
Duccio di Buoninsegna, "Maestà", Siena katedraali altarimaali tagakülg, nelipüha stseen, tempera puidul (1308-1311)

Nelipühad (kiriklikus kasutuses ka nelipüha, nelipühi, Kolmainu püha; kreekakeelne nimetus Πεντηκοστή Pentēkostē, 'viiekümnes [päev]'; kirikuslaavikeelne nimetus Пятидесятница Pjatidesjatnitsa, 'viiekümnes [päev]') on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50. päeval pärast Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Ajaliselt on see 10 päeva pärast taevaminemispüha. See on kiriku sünnipäev.

Nelipühad on seotud juudi šavuoti pühaga, mis tähistab kümne käsu andmist Jumalalt Moosesele Siinai mäel. Šavuoti peetakse seitse nädalat pärast paasapühi ja see on pärit kaugest paganlikust minevikust, mil tähistati lõikustänupüha.

Eesti rahvakalendris kannavad nelipühad ka suvistepühade nimetust.

Mälestatavast sündmusest jutustatakse Piiblis Apostlite tegude raamatu 2. peatükis.

Nelipühade liturgiline värv on katoliku, luteri ja anglikaani kirikus tavapäraselt punane, õigeusu kirikutes reeglina roheline.

Pühade eestikeelne nimetus tuleneb tõenäoliselt sellest, et see lisati Rootsi ajal jõulude, lihavõtete ja vastlate kõrvale neljandaks tähtsamaks kiriklikuks pühaks. Samas võib see tuleneda ka sellest, et pühi tähistati neli päeva järjest.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]