Neandertallane

Allikas: Vikipeedia
Neandertallane
Fossiilide leiud: Pleistotseen
230 000 (130 000) kuni 30 000 aastat tagasi

Taksonoomia
Riik Loomad
Hõimkond Keelikloomad
Klass Imetajad
Selts Esikloomalised
Sugukond Inimlased
Perekond Homo
Liik H. neanderthalensis
Binaarne nimetus
Homo neanderthalensis
William King, 1864

Nüüdisinimese ja neandertallase koljude võrdlus
Homo neanderthalensis
(Charles R. Knight)

Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens neanderthalensis) on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.

Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi.

Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja lihaselise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna.

Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi.

Lissaboni ülikooli professor João Zilhão ütles, et neandertallastel oli Hispaania koobaste põhjal võime kasutada sümboleid ja mõelda abstraktselt.[1]

Avastuslugu[muuda | muuda lähteteksti]

Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829. aastal ja Gibraltaril 1848. aastal. Tuntuim leid on aga Saksamaal Düsseli jõe orus Neandertalis 1856. aastal, kolm aastat enne Charles Darwini teose "Liikide tekkimine" ilmumist.

Senised leiud on viidanud, et neandertallaste üheks viimaseks pelgupaigaks oli Euroopas Pürenee poolsaar, kus nende ja inimeste asualad kattusid seitsme tuhande aasta vältel, pakkudes ideaalselt võimalust hübriidide sünniks. Kuid rahvusvahelise töörühma kasutatud radiosüsiniku meetodi variatsioon näitab nüüd, et neandertallased võisid sealt kaduda tuhandeid aastaid enne nüüdisinimese saabumist.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "The Origin of Art and the Early Examples of Paleolithic Art". ULUKAYIN English (inglise).
  2. Neandertallaste allakäik võis alata arvatust varem, ERR Teadus, 6. veebruar 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]