Nauders

Nauders
Pindala	90,3 km²
Elanikke	1543 (2021)
Koordinaadid	46° 52′ N, 10° 31′ E
	Valla asend Landecki ringkonnas

Nauders (romanši: Danuder) on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Landecki ringkonnas. Vald asub 1394 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 90,3 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 1560 inimest.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Ötztali Alpide kõrgorus Alpide peaahelikust põhjas. Vald paikneb umbes 29 km Landeckist lõunas, maanteel, mis viib Pfundsist Inntali orus läbi kitsa Finstermünzi kuristiku kuni Rescheni kuruni ja piirile Vinschgau ringkonnaga Lõuna-Tiroolis, Itaalias. Lähedal on kolmikpunkt Šveitsi piiriga; läänes viib maantee Sesvenna Alpidesse ja Martinasse Alam-Engadini orus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Iidsetel aegadel oli kaubatee üle Rescheni kuru osa Rooma Via Claudia Augustast, mis viis Itaaliast üle Ida-Alpide Raetia pealinna Augusta Vindelicorumisse (Augsburgi). Nauders asub tõenäoliselt mansio kohas, mida kaasaegsed kutsusid Inutrium. Kuid alates 200. aastast langes maanteeühenduse tähtsus, kui seda järk-järgult asendas Brenneri mäekuru maantee idas.

Kihelkonda Nudres on esmamainitud 1150. aasta dokumendis; 13. sajandist võõrustas see tähtsat tollijaama. Sajandite jooksul tekkis arvukalt konflikte Tirooli maade, mis kuulusid aastast 1363 Austria Habsburgidele, piiril Šveitsi Konföderatsiooniga, mis kulmineerusid Švaabi sõjaga 1499. aastal. Naudersit, mis siis oli osa Tirooli Vinschgau piirkonnast lõunas, hallati Naudersbergi lossist, 14. sajandi alguses püstitatud keskaegsest linnusest. 1472. aastal püstitas Habsburgist Austria ertshertsog Sigismund kitsaskohta Inni jõel Finstermünzi linnuse.

Naudersbergi loss
Finstermünz

Finstermünz kaotas lõpuks oma funktsiooni, kui 1854. aastal ehitati Carl von Ghega plaanide järgi uus mägitee Naudersi kõrgoruni. Austria võimud püstitasid uuele maanteele Inntali orgu Hochfinstermünzi linnuse, mille kujundasid Franzensfeste linnuse ja Rastatti liidulinnuse järgi ning mehitasid k.k. Landesschützen väesalgaga.

Pärast Teise maailmasõja lõppu põgenesid mitmed natsiametnikud, nagu Eduard Roschmann ja Oswald Menghin, rotiradu pidi Naudersi ja Rescheni kuru kaudu, et pääseda vahistamisest.