Nadar

Allikas: Vikipeedia
Autoportree

Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon; 6. aprill 1820 Pariis21. märts 1910) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik, keda tuntakse eelkõige Victor Hugo, Jules Verne'i ja teiste portreede jäädvustajana ning esimese fotograafina, kes pildistas objekte õhust (aerofotograafia) kuumaõhupalli abil. Mõnikord on esineb ta kirjanduses Gaspard Mix Tournachoni nime all.

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gaspard-Félix Tournachon sündis Pariisis liberaalsete vaadetega trükkali perre. Tema noorem vend oli portreekunstnik Adrien Tournachon.

Ta kasvas üles romantismi tormilises vaimus ning puutus kokku ja huvitus juba väikesest peale kõige radikaalsematest uutest poliitilistest, kirjanduslikest ja teaduslikest ideedest, mis kujundasid tema loomingulisust isiksust. [1]

Noor Nadar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nadar sai tavalise keskklassi hariduse. Kooli lõpetamise järel läks ta õppima arstiteadust, kuid lahkus koolist õige pea. Elutee viis ta ajakirjanduse juurde. Esmalt asus ta kirjutama teatriarvustusi ning seejärel juba kirjanduslikke palasid. Kuigi tema edusamme jälgides tundus paljudele ilmne, et kirjandus on G.-F. Tournachoni õige valik, asus ta vabatahtlikuna 1848. aastal Poola vabadusliikumisse. See periood lõppes ootamatult vangistamisega ning saatmisega tagasi Pariisi. [1]

Tee fotograafia juurde[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poolast tagasisaadetud Nadar leidis järgnevalt tööd graafilises ajakirjanduses. Ta lõi satiirilise pressi jaoks karikatuure ning koomikseid tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest. Tema graafilise ajakirjanduse perioodi kulminatsiooniks sai 300-osaline Nadari Pantheon, kus kujutati litograafilise meetodiga prantsuse intelligentsi. Kuigi antud seeria ei olnud majanduslikus mõttes väga edukas, tegi see Nadarist kuulsuse. Töö Pantheonis kujutatute fotodega karikatuuride loomiseks tekitas Gaspard-Félix Tournachonis sügava huvi fotograafia vastu. [1]

See huvi sai suurema hoo, kui 1854. aasta alguses soovitas Nadari üks pankurist sõber rajada Nadaril portreefoto äri, mida ta lubas rahaliselt toetada - portreefotode valmistamist peeti tollal väga tulusaks sissetulekuallikaks. Kuna Nadar oli juba hõivatud karikaturisti tööga, veenis ta oma nooremat venda Adrieni, kes alatasa abirahast elas, et too oleks äri peaorganisaator. Kui Nadar oli kinni maksnud Adrieni fotokoolituse, mille viis läbi Gustave Le Gray, jättis noorem vend Nadari ning avas üksinda stuudio. Samal ajal võttis fotograafiatunde ka Nadar, võib-olla selleks, et ühineda oma vennaga. Arvatakse, et esmalt võis ta seda pidada lihtsaks meetodiks karikatuuride visandamise kiirendamiseks. Peagi ehitas ta oma koju aadressil 113 rue Saint-Lazare pimiku ning tegi fotograafia-alaseid katseid oma sõprade ja külaliste peal. [1], [2]

Muutused eraelus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nadar abiellus 1854. aastal. Tema poeg Paul Nadar sündis 1856. aastal. Paul Nadar astus isa jälgedes ning oli samuti eksperimenteerija – ta patenteeris paigalseisvate piltide animeerimise projektsioonisüsteemi ning temast sai 1893. aastal Eastman Kodaki agent Prantsusmaal. [3]

Mured ja kohtulahing vennaga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Septembris 1854 veenis Nadari vend Adrien, kes küll oli hea käega fotograaf (n skulptor Emile Blavieri portree), kuid distsiplineerimatu ja hooletu, end majanduslikust raskusest välja aitama. Tegelikult oli värskelt abiellunud Nadar ise samuti võlgades, kuid investeeris 6000 franki oma naise kaasavarast, et päästa äri, mille vend ilma temata oli loonud ja ka põhja lasknud. Nadar on öelnud, et ta andis sellele ärile kõik: töö, raha, tutvused ja oma pseodonüümi. [2]

Kõigest sellest oli kasu – pea üleöö muutis Nadar Adrieni vinduva äri tulutoovaks ettevõtteks ning jäi seda juhtima 16. jaanuarini 1855. aastani, mil vennad läksid tülli. Adrien jätkas nime Nadar jeune (Nadar Noorem) kasutamist, kuigi Gaspard-Félix Tournachon väitis, et nime, mille tema on teinud kuulaks, on õigus vaid tal endal kasutada. Rohkem kui aasta hiljem, mil oli selge, et asjatud läbirääkimised vennaga nime kasutamise ainuõiguse taotlemiseks ei too kasu, viis Nadar asja kohtusse. Sai alguse kolme aasta pikkune rivaalitsemise periood, kuni 1859. aasta juunis Nadar viimase kohtulahingu võitis, mille järel ei saanud laostunud Adrieni enam rivaaliks pidada. Noorem vend sõltus venna almustest ning jäi elu lõpuni tema varju. Sel pingelisel ajal pildistas Nadar hubases ja rahulikus kodukeskkonnas rue Saint-Lazare'l mitmed oma parimatest töödest. [2]

Kodumugavusest meelelahutuspiirkonna keskmesse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õdusa koduateljee vahetas Nadar 1860. aastal hiigasliku ateljeega, mis asus aadressil Boulevard de Capucines, maja nr 35. Eelnevalt oli seda ateljeed üürinud tema sõber Gustave Le Gray ning samuti Louis-Auguste ja Auguste-Rosalie Bisson. Rent, mida G.-F. Tournachon maksma pidi, oli väga kõrge. Ateljee ümberehitus osutus samuti väga kalliks, kuid see oli seda väärt – maja nr 35 ehtiv erkpunane Nadari allkiri söövitas Nadari ja tema ateljee inimestele mällu. Ta jätkas oma kirjanikest ja kunstnikest klientide võõrustamist, täitis stuudio maalide, skulptuuridega, kuid jäi sealjuures siiski tõsiseks, tööle pühendunud fotograafiks. [1], [2]

Kuna ateljee asus linna keskel ning paistis nii imposantselt silma, hakkasid seda õige pea prantsuse vaimueliidi kõrval külastama ka mitmed väikekodanlased. Kui varemalt oli Nadar ise kõiki pilte üles võtnud, siis nüüd jättis ta pildistamise enamjaolt oma palgatöölistele ning lõpuks poja Pauli kätesse. Loomulikult oli siin ka erandeid – eriti silmapaistavaid isikuid pildistas ta ise, nii on sündinud kirjaniku George Sandi, Sarah Bernhardti ning teiste ateljeed külastanud kuulsuste fotod. [2]

Nadar ja aerofotod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nadar oli sügavalt huvitatud õhuliikluse arendamisest ja nii sai 28. juulil 1858. aastal temast esimene fotograaf, kes pildistas Pariisi taevalaotusesse tõusva kuumaõhupalli Le Géant korvist, mille ehitust ta oli ise finantseerinud. Tegu on suurima õhupalliga, mis kunagi ehitatud. Kahjuks juhtus õhupalliga teisel reisil õnnetus ning rohkem sellega lennata ei saanud. Tagasilöögist hoolimata oli tema tegevus otsustava tähtsusega õhuposti (posti toimetamine kuumaõhupallide abil) loomisel, mis võimaldas Prantsuse valitsusel Saksa blokaadis viibiva Pariisiga Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870. aastal ühendust pidada. [1], [2], [4]

Nadar pärast Prantsuse-Preisi sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

1870. aasta sõjaline konflikt laostas Nadari rahaliselt. 1873. aastaks oli ta enam-vähem pensionile jäänud ning 1874. aastal sai rue d'Anjoul asunud ateljee juhatajaks tema poeg Paul. Nadar jätkas elu lõpuni pildistamist ja kirjutamist, kusjuures valmis tema värvikas ning mitmeköiteline memuaarikogu. [1], [2], [3]

Vahetult enne ateljee üleandmist pojale, üüris Nadar oma stuudio välja ühele kunstnike grupile (Sociètè Anonyme des Artistes Peintres, Sculpteurs, Graveurs, etc), kes soovisid korraldada näitust, kuid ei olnud saanud selleks valitsuse luba. Tegu ei olnud vaid lihtsa kunstnike grupiga, vaid tänu Nadari ateljeele sai võimalikuks kunstiajaloos oluline sündmus – esimene impressionistide näitus aprillis 1874. Näitusel võis näha Paul Cézanne'i, Edgar Degas, Claude Monet, Berthe Morisot, Camille Pissarro, Pierre-Auguste Renoir ja Alfred Sisley'i töid. [2], [5]

Nadari viimane oluline panus fotograafiasse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi Nadari pensionile minek ei olnud päris lõplik, kuna ta jäi juhtima stuudiot Marseilles' 1890. aastateni, peetakse tema viimaseks „suureks teoks“ fotograafias maailma ajaloo esimest fotointervjuud 1886. aastal. Nadar ja tema poeg Pauli omavahelised suhted olid alati olnud ebastabiilsed. Nad olid aasta varem lõplikult tülli pööranud, kuid intervjuu võtsid siiski ette koos. Nadar intervjueeris ning Paul pildistas 101-aastast keemikut ning värviteoreetikut Michel-Eugéne Chevreuli. Usutakse, et see intervjuu kuulutas ette fotoajakirjanduse tulevikku. [3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Profile: „Nadar“ Masters of Photography, 24.04.2010
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Heilbrunn Timeline of Art History: „Nadar (1820–1910)" The Metropolitan Museum of Art, 26.04.2010
  3. 3,0 3,1 3,2 Artists: „Paul Nadar“ The Getty, 26.04.2010
  4. Events day-by-day. 28 July. „Today's Events“ Writers Dreamtools, 26.04.2010
  5. When Impressionism Was A Diry Word: „About Impressionism“, Education at the Getty, The Getty, 27.04.2010

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]