Moskva (raketiristleja)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Moskva
Moskva2003.jpg
Ristleja Moskva
Tüüp raketiristleja
Lipuriik Venemaa
Kodusadam Sevastopol
Ajalugu
Tellitud 1972
Ehitaja Mõkolajivi laevatehas
Kiil pandud 5. november 1976
Vette lastud 27. juuli 1979
Staatus uppunud[1]
Tehnilised andmed
Pikkus 186,5 m
Laius 20,8 m
Süvis 8,4 m
Veeväljasurve 11 490 t
Käiturid 2 sõukruvi
Kiirus 32 sõlme täiskäik, ökonoomne 16 sõlme
Autonoomsus 30 ööpäeva
Laevapere ~510

Moskva oli Venemaa Föderatsiooni mereväe Slava-klassi ristleja (projekt 1164 Atlant) ja oma klassi esiklaev.

Laev kandis pardanumbreid 126 ja 108 (1983), 103 (1984), 106 (1987) ning 121 (1990).

See oli Venemaa mereväe Musta mere laevastiku lipulaev.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1976–2000[muuda | muuda lähteteksti]

Laev, algse nimega Slava ehitati Mõkolajivi laevatehases Ukrainas. Tegemist oli oma klassi esimese laevaga. Ehitus algas 1976. aastal. Laev lasti vette 1979. aastal, võeti pärast valmimist kasutusele detsembris 1982 ja ametlikult mereväe teenistusse 31. jaanuaril 1983. Kodusadamaks sai Sevastopol.

1989. aasta detsembri algul osales Slava nõukogude delegatsiooni majutuslaevana George H. W. Bushi ja Mihhail Gorbatšovi Malta tippkohtumisel, kus deklareeriti Külma sõja lõppu.

Aastail 1991 kuni 2000 oli laev Mõkolajivis kapitaalremondis ja moderniseerimisel. Hoolimata Venemaa tõsistest rahalistest raskustest ukrainlastele remondi eest tasumisel, õnnestus olukord lõpuks lahendada ja tööd lõpetada.

16. mail 1997 anti laevale uus nimi Moskva. Eelnevalt oli teenistusest välja arvatud samanimeline kopterikandja. Nime vahetus võis olla seotud vahepealse ideega teha Moskva linnast laeva sõpruslinn ja ühtlasi paluda linnalt tuge laeva remondi eest tasumisel.

2000–2022[muuda | muuda lähteteksti]

Video laevast Süürias Latakia ranniku lähistel

Osales 9. kuni 12. augustini 2008 Venemaa-Gruusia sõjas. Mõningatel andmetel sai kerge raketitabamuse Gruusia kaatrilt.[2]

7. septembril 2009 toimus laeval kergem tuleõnnetus, mille käigus täitus üks sektsioon suitsuga.

Osales 2014. aasta märtsis Ukraina mereväe vastases operatsioonis Donuzlavi juures.

12. augustil 2014. külastas laeva president Vladimir Putin koos Egiptuse president ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga.

Osales septembrist 2015 kuni jaanuarini 2016 Vahemerel operatsioonil Süürias.

Pärast Süüria operatsioonilt naasmist arutati 30 aasta vanuse laeva mahakandmist, kuid 2018. aastal otsustati siiski moderniseerimise kasuks. Moderniseerimine ja katsetamine toimus alates 2019. aastast etappidena ja lõppes umbes 2021 aasta märtsiks. Selle tulemusel pikendati laeva teenistusiga veel umbes 10–20 aasta võrra.

Sõjategevuses Ukraina vastu 2022. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ristleja Moskva uppumine
Ukraina postmark 2022. aasta kevadest, mis mälestab Maosaare lahingut ja kujutab ka Moskva laeva

Moskva oli 2022. aasta Venemaa-Ukraina sõja ajal Venemaa sõjalaevastiku suuruselt kolmas alus.[3]

Ukraina teatel osales laev Ussisaare vallutamisel ja seetõttu kujutati teda saare kaitsjatele pühendatud postmargil.[4][5]

14. aprillil Moskva uppus. Ukraina teatel läks laev põhja nende raketirünnaku tagajärjel, Venemaa teatel tulekahjust tingitud plahvatuse tõttu.[6] Sõltumata laevahuku põhjusest on vaatlejad seda hinnanud oluliseks psühholoogiliseks võiduks Ukrainale ja kaotuseks Venemaale ning vähemal määral ka Venemaa mereväe sõjalist võimekust nõrgendavana.[7][8][9][10]

Ukraina kuulutas uppunud laeva aprilli viimasel dekaadil riikliku veealuse kultuuripärandi objektiks nr 2064.[11]

Otstarve, relvastus ja varustus[muuda | muuda lähteteksti]

Laev oli mõeldud peamiselt:

  • Vaenlase suurte pealveelaevade ründamiseks;
  • Oma allveetõrjelaevade gruppide lahinguvõime toetamiseks;
  • Oma üksuste õhukaitseks;
  • Dessandi toetamiseks tulega.

Ühtlasi kasutati laeva sageli staabilaevana.

Laeva relvastusse kuulusid[12]

Laeval olid peamised elektroonika- ja sensorsüsteemid:

  • Seireradar Voshod MR-800
  • Seireradar Fregat MR-710
  • Tulejuhtimisradar SA-N-4
  • Tulejuhtimisradar SA-N-6
  • Tulejuhtimsiradar lähitõrjeks (AK-630)
  • Tulejuhtimissüsteem Argon (P-500/P-1000)
  • Tulejuhtimissüsteem MR-123-02/3 Bagira (AK-630)
  • Tulejuhtimissüsteem MR-184 Lev-218 (AK-130)
  • Tulejuhtimissüsteem Burja (RBU-6000)
  • Tulejuhtimissüsteem 4R-33 (Osa-M)
  • Navigatsiooniradarid
  • Allveeseiresonar vööris
  • Raadioelektroonilise võitluse vahendid
  • Satelliitsidesüsteemid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Lingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Venemaa Musta mere lipulaev Moskva uppus". err.ee. ERR. 14. aprill 2022. Vaadatud 14. aprillil 2022.
  2. https://www.wired.com/2008/08/naval-lessons-o/
  3. "Russian warship Moskva: What do we know?". bbc.com (inglise). BBC News. 14. aprill 2022. Vaadatud 14. aprillil 2022. The Slava-class cruiser is the third largest vessel in Russia's active fleet and one of its most heavily defended assets, naval expert Jonathan Bentham from the International Institute for Strategic Studies told the BBC.
  4. Russian warship sinks in the Black Sea after Ukraine claims it was hit by a missile. CNN, 14. aprill 2022
  5. Uppunud sõjalaeva Moskva kohta napib endiselt teateid. ERR, 15. aprill 2022
  6. Sunken Russian warship Moskva: What do we know?. BBC, 19. aprill 2022
  7. Saska: Vene sõjalaeva Moskva pildilt kadumisel suurt mõju pole. ERR, 14. aprill 2022
  8. Russian warship: Moskva sinks in Black Sea. BBC News, 15. aprill 2022
  9. Saska Vene laevast Moskva: kaks raketti ei peaks sellise suurusega laeva uputama. ERR, 18. aprill 2022
  10. Russian Offensive Campaign Assessment, April 14. The Institute for the Study of War, 14. aprill 2022
  11. Madeline Halpert (22. aprill 2022). "Ukraine Names Sunken Russian Warship Moskva A National Heritage Site". forbes.com (inglise). Forbes. Vaadatud 22. aprillil 2022.
  12. Министерство обороны Российской Федерации. Гвардейский ордена Нахимова ракетный крейсер «Москва».

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "BBC_14-04-22" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "CNN_14-04-22" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "TASS" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "TheGuardian" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "zn" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Il_Messaggero" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Newsweek" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Forbes" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "news-au" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "DailyMail" ei kasutata eelnevas tekstis.