Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus
| Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus | |
|---|---|
|
| |
| rumeenia Unitățile Administrativ-Teritoriale din stînga Nistrului | |
| ukraina Автономне територіальне утворення з особливим правовим статусом Придністров'я | |
| vene Административно-территориальные единицы левобережья Днестра | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 4163 km² | |
| Elanikke: 347 251 (2022)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 83,4 in/km² | |
| Keskus: Tiraspol | |
| Ametlikud keeled: moldova, ukraina ja vene keel | |
_(semi-secession).svg){kind=spacer} |
|
See artikkel kirjeldab Moldova ametlikku administratiivüksust. Moldova aladel eksisteeriva tunnustamata separatistliku vabariigi kohta lugemiseks vaata Transnistria. |
Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus, tuntud ka oma rumeeniakeelse nime järgi kui Stînga Nistrului või Stânga Nistrului, on Moldova keskvõimu loodud haldusala, mis peaks haldama Dnestri jõe vasakkaldal olevaid Moldovale kuuluvaid alasid. Tegemist on paberil eksisteeriva haldusüksusega – de facto kontrollib jõe vasakkallast peaaegu täielikult separatistlik ja rahvusvaheliselt tunnustamata Transnistria Moldaavia Vabariik. Autonoomne territoriaalüksus loodi 2005. aastal ning selle eesmärgiks on reintegreerida edukalt Transnistria Moldova koosseisu, demilitariseerida vasakkallas ning demokratiseerida haldusala asjaajamine. Piirkonna ametlikud keeled on ladina tähestikus olev moldova keel, ukraina keel ja vene keel.[2]
Territoriaalüksuse haldus
[muuda | muuda lähteteksti]Vasakkalda esimeseks sihiks on välja saada võõrväed oma haldusalalt, demilitariseerida kohalikud väeosad ning viia läbi kohalikud valimised. Dnestri vasakkalda kõrgeimat rahvaesinduse funktsiooni täidab Ülemnõukogu, mis on vasakkalda ATÜ kõrgeim seadusandliku võimu organ. Ülemnõukogul kehtestab regiooni põhiseaduse ning sellel on õigus võtta vastu kohaliku tähtsusega seadusi. Kohalik põhiseadus ei või minna vastuollu Moldova põhiseadusega. Ülemnõukogu täidetakse kohalikel valimistel ning esimese Dnestri vasakkalda Ülemnõukogu valimised valmistatakse ette ja viiakse läbi OSCE nõusolekul ning mandaadi alusel Euroopa Nõukogu järelevalve all.[2]
Täidesaatva võimu organid selguvad tulevaste läbirääkimiste tulemusel, kohtuvõim on integreeritud Moldova kohtusüsteemi. Stînga Nistrului regioonil oma sümboolika, mis on hetkel samad Moldova riigisümbolitega, kuid regioon võib tulevikus Moldova põhiseaduse piirangutest lähtudes oma sümboolika valida. Regiooni ametlikud keeled on moldova, ukraina ja vene keel, kuid asjaajamiskeelteks ametlikul tasemel on moldova ja vene keel. Moldova keele puhul on rõhutatud, et keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Moldova riik peab garanteerima kohalikele ligipääsu teenustele ametlikes keeltes. Vasakkaldal on õigus korraldada suhtlust välisriikide ja -organisatsioonidega, kuni suhtlus piirdub majandus-, haridus- ja humanitaarteemadega.[2]
Administratiivne koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksuse koosseisus on üks omavalitsuslik linn, 9 maakonnalinna, 69 küla ja kommuuni ning 135 asustatud külade juurde kuuluvat ala. Regiooni ainuke omavalitsuslik linn on Tiraspol, mis on ka vasakkalda ametlik keskus.[3] Moldova kohaliku haldustaseme üksused võivad Dnestri vasakkalda territoriaalüksusega nii liituda kui ka sellest välja astuda omal tahtel kohalike referendumite alusel, järgides samas Moldovas sätestatud seadusi.[2] Vasakkaldale kuuluvad linnad on:[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Dnestri vasakkalda ajalugu on ülejäänud Moldovast suures osas erinev. Kuigi esimesed ajaloolised tõendid rumeenia keele kõnelejatest Dnestri vasakkaldal on pärit juba 14. sajandist, on regioonil ajaloolise Moldovaga vähe pistmist. Stînga Nistrului Moldova vürstiriigi koosseisu ei kuulunud, vaid Dnestr moodustas vürstiriigi ajalooline idapiiri.[4]
Esmakordselt rajati moldovlastega seotud riiklik administratsioon Dnestri vasakkaldal 1924. aastal. 12. oktoobril otsustas Ukraina NSV Kesktäitevkomitee asutada Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, mis oleks Ukraina NSV koosseisus. Autonoomsesse liiduvabariiki koondusid Dnestri vasakkaldal elavad rumeenlased, Bessaraabiast pagenud kommunistlikult meelestatud rumeenlased ning paremat elu otsivad vene ja ukraina migrandid. Tollane Ukraina Rahvakomissaride Nõukogu esimees väitis, et autonoomsel territooriumil moodustavad moldovlased 58% rahvastikust, kuid tegelikult moodustasid nad umbes kolmandiku. Autonoomse liiduvabariigi esimeseks pealinnaks oli Balta, hiljem Tiraspol. Moldaavia ANSV aladel rõhutati moldova rahva ühtsust nii Dnestri vasak- kui ka paremkaldal ja heideti Rumeenia kapitalistidele ette moldova rahva kaheks lõikamist.[4][5][6]
Esimest korda ühendati ühendatud Dnestri vasakkallas paremkaldaga 1940. aasta teisel augustil. Nõukogude Liit oli juuni lõpus esitanud Rumeeniale ultimaatumi, millega nõudis Rumeenialt Bessaraabia loovutamist. Rumeenia loovutas regiooni, ning 2. augustil kuulutati välja Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Teise maailmasõja ajal okupeeris Rumeenia lisaks Bessaraabiale ka endised MANSV alad, kuid vasakkalda alad kuulusid halduslikult eraldi Transnistria kubermangu.[6][7]
Moldaavia NSV ajal keskendus Nõukogude Liit peamiselt venekeelse ja -meelse Dnestri vasakkalda arendamisele, mistõttu on ka tänapäeval suurem osa Moldova tööstusest Dnestri vasakkaldal.[7] Samuti toetus esimesed paarkümmend aastat Moskva peamiselt Dnestri vasakkalda eliidile Moldaavia NSV haldamisel, mistõttu peaaegu kõik juhtivad kohad liiduvabariigis olid vasakkalda eliidi käes.[6]
1980. aastatel perestroika ajal proovisid rahvuslikud jõud taaskehtestada oma keele positsiooni Moldovas. Võimule saades kehtestati 1989. aastal keeleseadus, mille järgi sai moldova keelest ainuke ametlik keel. Ülejäänud liiduvabariigist tugevamat venestamist kogenud vasakkalda eliit nägi keeleseaduses ohtu ja ei kuuletunud enam keskvalitsusele, vaid kuulutas 1990. aastal välja Dnestri-äärse Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Nõukogude Liidu koosseisus. Nõukogude Liidu lagunemise järel kuulutas vasakkallas end iseseisvaks Transnistria Moldaavia Vabariigiks. Moldova tegi 1991–1992 katse sõjaga vasakkallast taas keskvõimu alla saada, kuid kohapealsete Vene vägede sekkumise tõttu ei olnud sõda Moldova jaoks edukas. [2][7]
Transnistria eksisteerib tänapäevalgi, kuid ükski riik ei tunnusta piirkonna iseseisvust.[7] Sellest ajast on Moldova üritanud konflikti lahendada rahumeelselt. Moldova on Transnistriaga pidanud ühinemiseks läbirääkimisi aastakümneid ning on ka Dnestri vasakkalda ATÜ määranud regioonile suured õigused lootuses Dnestri vasakkallas tagasi Moldova koosseisu tuua.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "PESTE 338 MII DE LOCUITORI DIN REGIUNEA TRANSNISTREANĂ DEȚIN CETĂȚENIA REPUBLICII MOLDOVA, DINTRE CARE PESTE 313 MII POSEDĂ PAȘAPOARTE NAȚIONALE BIOMETRICE". Guvernul Republicii Moldova. 03.01.2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "LEGE Nr. 173 din 22.07.2005: cu privire la prevederile de bază ale statutului juridic special al localităţilor din stînga Nistrului (Transnistria)". Republica Moldova PARLAMENTUL. 29.07.2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.01.2013. Vaadatud 12.06.2022.
- ↑ 3,0 3,1 "ЗАКОН Nr. 764 от 27.12.2001: об административно-территориальном устройстве Республики Молдова". Республика Молдова ПАРЛАМЕНТ. 29.01.2002. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2020. Vaadatud 12.06.2022.
- ↑ 4,0 4,1 Oleg Galuscenco (2017). The dynamics of the ethnic composition of the MASSR population in 1926–1939. Revista de Etnologie şi Culturologie. Lk 111-116.
- ↑ Alexandr Voronovici (15.06.2016). Anul 1924. Justificând separatismul: înființarea RASS Moldovenească și istoria politică în Republica Moldovenească Nistreană (rumeenia). Центрально-Европейский университет. Lk 141-158.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 IGOR CAŞU; MARK SANDLE (juuni 2014). Discontent and Uncertainty in the Borderlands: Soviet Moldavia and the Secret Speech 1956–1957. Taylor & Francis, Ltd. Lk 613-644.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Andrei Brezianu; Vlad Spânu (25.05.2010). The A to Z of Moldova. Scarecrow Press.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)