Longituuduuring

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Longituuduuring (või pikiuuring) on uuringutüüp, mille puhul viiakse läbi mitmeid korduvmõõtmisi kindlate ajavahemike tagant, ühtede ja samade indiviidide hulgas.[1] Esimeseks longituuduuringuks võiks Thomase ja Znaniecki poolt 1918-1920 aastatel teostatud klassikalist uuringut, kus nad analüüsisid maapiirkondadest pärit poola immigrantide kohanemist linnastunud USA ühiskonnas.[2] Tüüpiliselt kogutakse ja analüüsitakse longituuduuringutes kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid andmeid inimeste saavutuste, käitumise, tervise, hoiakute ja väärtuste kohta, et kaardistada nende muutumist ja arenguid ajas[3]. Longituuduuringuid kasutatakse sageli sotsiaalteadustes, psühholoogias ning arstiteaduses. Sotsiaalteadustes on longituuduuringute laiemaks eesmärgiks sotsiaalsete nähtuste ning nende arengute põhjalik uurimine ja analüüsimine sotsiaalse keskkonna kontekstis.[4]

Longituuduuringu eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes läbilõikeuuringutega (andmeid kogutakse kindlal ajahetkel erinevatelt indiviididelt) on longituuduuringutel (andmeid kogutakse erinevatel ajahetkedel samadelt indiviididelt) mitmeid olulisi eeliseid sh (a) mingi fenomeni või näitaja kasvu, arengu ja muutuste kaardistamine läbi aja ning (b) mingite näitajate pikaajaliste mõjude väljaselgitamine.[3] Longituuduurimuste tugevusteks võib lugeda võimalust aja vältel läbi viia korduvaid uuringuid, kasutades selleks mitmeid erinevaid uurimismeetodeid (korduvad intervjuud ja osalusvaatlused, dokumentide analüüs, ankeetküsitlused jne). Selline pidev interaktsioon uuringus osalejatega võib aidata kaasa uurija-uuritava usaldusväärse koostöö ja suhte loomisele, mis omakorda suurendab võimalust, et analüüsi jaoks luuakse rikas ja põhjalik andmestik.[4]

Longituuduuringu puudused ja kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Peamisteks longituuduuringu puudusteks võib lugeda raha- ning ajakulu. Kuna longituuduuringu eesmärgiks on uurida ühtesid ja samu inimesi teatud aja tagant (mõnikord isegi aastate tagant), võib kõikide nende indiviididega regulaarselt kontaktis olemine keeruliseks kujuneda. Longituuduuringu puhul on loomulik, et mida aeg edasi, seda vähem respondente uuringusse alles jääb – osa neist kaovad ära ka surmade või väljarände tõttu. Sageli peavad uurijad motiveerima ning veenma uuringus osalejaid, et nende uurimine läbi aastate on vajalik ning panustab tagasi ühiskonda. Isegi kui see õnnestub, võib tekkida probleem kontakti hoidmisega ning respondentide motivatsioon võib aja jooksul langeda. Isegi kui koostöö on ka aja vältel edukas võib respondentide seas esineda Hawthorne'i efekt – respondendid võivad aja jooksul hakata kohandama enda vastuseid või käitumist vastavalt sellele, mis nad arvavad, et uurijad neilt ootavad. [5]

Lisaks võib longituuduuringu puuduseks pidada asjaolu, et uuringu alguses oluliseks peetud andmed võivad vananeda, samas kui praegu olulised andmed ei pruugi olla kogutud või korralikult kodeeritud. Ühtlasi võib probleemiks kujuneda uurimismeeskonna liikmete vahetumine, kuid selle vastu aitab tavaliselt põhjalik dokumentatsioon ning uute inimeste väljakoolitamine. [5]

Longituuduuringu kolm tüüpi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Paneeluuring – uuritav grupp on iga korduva uuringu etapis sama ehk tegemist on püsivastajaskonnaga, kes moodustab juhusliku läbilõike populatsioonist.[6]
  • Kohortuuring – uuritav grupp valitakse mingi konkreetse ühise parameetri alusel nagu näiteks haridusastme lõpetamise aasta, sünniaasta, geograafilise asukoha vm sotsiaal-demograafilise tunnuse või sündmuse järgi. [7]
  • Retrospektiivne uuring – uuritaval grupil palutakse kirjeldada oma minevikusündmusi. Kuivõrd retrospektiivne uuring võimaldab olla paindlik ning käsitleda paljusid erinevaid teemasid, siis on sageli probleemiks andmete valiidsus (kehtivus) ning reliaablus (usaldusväärsus). Minevikuepisoodide kirjeldamisel ei pruugi inimesed kõiki sündmusi täpselt ning õiges järjekorras mäletada. Samuti ei ole retrospektiivselt võimalik mõõta inimese hoiakuid. [6]

Näited Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringu nimi Tüüp Algusaasta Osalejad Märkused
Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring [8] Paneeluuring 2013 3600 leibkonda Uuritakse leibkondade varasid, kohustusi, tulusid ning kulusid
Lapsest täiskasvanuks, Eestis. ELIKTU 1998–2015 [9] Kohortuuring 1998 54 Tartu kooli, kus õppis 9 või 15-aastaseid lapsi Uuritakse laste isiksuse, käitumise ning tervise muutusi ja arenguid
Euroopa tervise, vananemise ja tööjätuuuring SHARE [10] Paneeluuring 2010 (Eestis) 50+ vanuses inimesed (ca 3000 ning alates 2016. aastast 6000) Uuritakse kesk- ja vanemaealiste eluteid sh muutusi tervises, heaolus ja tööelus
Eesti Longituuduuring [11] Kohortuuring 1966-2007 1966. aastal keskkooli lõpetanud 2260 noort Uuriti keskkooli lõpetanute hariduskohordi eluteid
Põlvkonna Eluteed [12] Kohortuuring 1983 - 2005 (Eestis) 1983. aastal keskhariduse omandanud 3400 noort Uuriti keskhariduse omandanute hariduskohordi eluteid (15 endise Nõukogude Liidu regioonis)

Vaata veel[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Menard, S. (2002:4) Longitudinal research. Sage: Thousand Oaks.
  2. Kenkmann, P. (1998). Longituuduurimus empiirilise sotsiaaluurimuse strateegiate hulgas. Kenkmann, P., Saarniit, J. (toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (9–35). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  3. 3,0 3,1 Lavrakas, P. J. (2008). Encyclopedia of survey research methods Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9781412963947.
  4. 4,0 4,1 Mills, A. J., Durepos, G. & Wiebe, E. (2010). Encyclopedia of case study research Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9781412957397.
  5. 5,0 5,1 Longitudinal and cross-sectional studies. (2004). In Payne, G. & Payne, J. Sage key Concepts: Key concepts in social research (pp. 144–148). London: SAGE Publications Ltd. doi: 10.4135/9781849209397.
  6. 6,0 6,1 Jupp, V. (2006). The SAGE dictionary of social research methods London, : SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9780857020116.
  7. Allen, M. (2017). The sage encyclopedia of communication research methods (Vols. 1–4). Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9781483381411.
  8. https://www.eestipank.ee/eesti-leibkondade-finantskaitumise-ja-tarbimisharjumuste-uuring
  9. http://www.ecpbhs.ee/wp-content/uploads/2015/10/Lapsest_t%C3%A4iskasvanuks_Eestis.pdf
  10. http://www.share-estonia.ee/fileadmin/7.laine_kusitluse_instr_esitlused/Sl_2_Luule_pohikuesitlus_maerts17.pdf
  11. Titma, M. (toimetaja). (2001). Sõjajärgse põlvkonna elutee ja seda kujundanud faktorid. Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus.
  12. Titma, M.; Hämmal, J.; Kõiv, K.; Ainsaar, M.; Tooding, L.-M.; Aas, K.; Põder, A.; Roots, Al.; Rämmer, A. (2002). 30- ja 50-aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel.Tartu: Tartu Ülikool.