Longituuduuring
Longituuduuring ehk pikilõikeuuring (ka pikiuuring) on uuringutüüp, mille puhul tehakse kordusmõõtmisi kindlate ajavahemike tagant ühtede ja samade indiviidide hulgas.[1]
Esimeseks longituuduuringuks võib pidada aastatel 1918–1920 Thomase ja Znaniecki tehtud klassikalist uuringut, kus nad analüüsisid maapiirkondadest pärit poola immigrantide kohanemist linnastunud USA ühiskonnas.[2] Tüüpiliselt kogutakse ja analüüsitakse longituuduuringutes kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid andmeid inimeste saavutuste, käitumise, tervise, hoiakute ja väärtuste kohta, et kaardistada nende muutumist ja arengut ajas[3]. Longituuduuringuid kasutatakse sageli sotsiaalteadustes, psühholoogias ja arstiteaduses. Sotsiaalteadustes on longituuduuringute laiemaks eesmärgiks sotsiaalsete nähtuste ning nende arengu põhjalik uurimine ja analüüsimine sotsiaalse keskkonna kontekstis.[4]
Longituuduuringu eelised[muuda | muuda lähteteksti]
Võrreldes läbilõikeuuringutega (andmeid kogutakse kindlal ajal eri indiviididelt) on longituuduuringutel (andmeid kogutakse eri ajal samadelt indiviididelt) mitmeid olulisi eeliseid, sh (a) mingi fenomeni või näitaja kasvu, arengu ja muutuste kaardistamine läbi aja ning (b) mingite näitajate pikaajaliste mõjude väljaselgitamine.[3] Longituuduuringute tugevuseks võib lugeda võimalust aja vältel läbi viia kordusuuringuid, kasutades selleks mitmesuguseid uurimismeetodeid (kordusintervjuud ja osalusvaatlused, dokumentide analüüs, ankeetküsitlused jne). Selline pidev interaktsioon uuringus osalejatega võib aidata kaasa uurija-uuritava usaldusväärse koostöö ja suhte loomisele, mis omakorda suurendab võimalust, et analüüsi jaoks luuakse rikas ja põhjalik andmestik.[4]
Longituuduuringu puudused ja kriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Peamisteks longituuduuringu puudusteks võib lugeda raha- ja ajakulu. Kuna longituuduuringu eesmärgiks on uurida ühtesid ja samu inimesi teatud aja tagant (mõnikord isegi aastate tagant), võib kõikide nende indiviididega regulaarselt kontaktis olemine keeruliseks kujuneda. Longituuduuringu puhul on loomulik, et mida aeg edasi, seda vähem respondente uuringusse alles jääb – osa neist kaovad ära ka surmade või väljarände tõttu. Sageli peavad uurijad motiveerima ja veenma uuringus osalejaid, et nende uurimine läbi aastate on vajalik ning panustab tagasi ühiskonda. Isegi kui see õnnestub, võib tekkida probleem kontakti hoidmisega ning respondentide motivatsioon võib aja jooksul langeda. Isegi kui koostöö on ka aja vältel edukas võib respondentide seas esineda Hawthorne'i efekt – respondendid võivad aja jooksul hakata kohandama enda vastuseid või käitumist vastavalt sellele, mis nad arvavad, et uurijad neilt ootavad. [5]
Lisaks võib longituuduuringu puuduseks pidada asjaolu, et uuringu alguses oluliseks peetud andmed võivad vananeda, samas kui praegu olulised andmed ei pruugi olla kogutud või korralikult kodeeritud. Ühtlasi võib probleemiks kujuneda uurimismeeskonna liikmete vahetumine, kuid selle vastu aitab tavaliselt põhjalik dokumentatsioon ja uute inimeste väljakoolitamine. [5]
Longituuduuringu kolm tüüpi[muuda | muuda lähteteksti]
- Paneeluuring – uuritav grupp on iga kordusuuringu etapis sama ehk tegemist on püsivastajaskonnaga, kes moodustab juhusliku läbilõike populatsioonist.[6]
- Kohortuuring – uuritav grupp valitakse mingi konkreetse ühise parameetri alusel nagu näiteks haridusastme lõpetamise aasta, sünniaasta, geograafilise asukoha vm sotsiaal-demograafilise tunnuse või sündmuse järgi. [7]
- Retrospektiivne uuring – uuritaval grupil palutakse kirjeldada oma minevikusündmusi. Kuivõrd retrospektiivne uuring võimaldab olla paindlik ja käsitleda paljusid teemasid, siis on sageli probleemiks andmete valiidsus (kehtivus) ja reliaablus (usaldusväärsus). Minevikuepisoodide kirjeldamisel ei pruugi inimesed kõiki sündmusi täpselt ja õiges järjekorras mäletada. Samuti ei ole retrospektiivselt võimalik mõõta inimese hoiakuid. [6]
Näited Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
| Uuringu pealkiri | Tüüp | Algusaasta | Osalejad | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring [8] | Paneeluuring | 2013 | 3600 leibkonda | Uuritakse leibkondade varasid, kohustusi, tulusid ja kulusid |
| Lapsest täiskasvanuks, Eestis. ELIKTU 1998–2015 [9] | Kohortuuring | 1998 | 54 Tartu kooli, kus õppis 9- või 15-aastasi lapsi | Uuritakse laste isiksuse, käitumise ja tervise muutusi ja arengut |
| Euroopa tervise, vananemise ja tööjätuuuring SHARE [10] | Paneeluuring | 2010 (Eestis) | üle 50-aastased inimesed (u 3000, alates 2016. aastast 6000) | Uuritakse kesk- ja vanemaealiste eluteed, sh muutusi tervises, heaolus ja tööelus |
| Eesti Longituuduuring [11] | Kohortuuring | 1966–2007 | 1966. aastal keskkooli lõpetanud 2260 noort | Uuriti keskkooli lõpetanute hariduskohordi eluteed |
| Põlvkonna Eluteed [12] | Kohortuuring | 1983–2005 (Eestis) | 1983. aastal keskhariduse omandanud 3400 noort | Uuriti keskhariduse omandanute hariduskohordi eluteed (15 endise Nõukogude Liidu regioonis) |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Uuring
- Kvantitatiivsed uurimismeetodid
- Kvalitatiivsed uurimismeetodid
- Sotsiaalteadused
- Psühholoogia
- Hawthorne'i efekt
- Valiidsus
- Reliaablus
- Mikk Titma
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Menard, S. (2002:4) Longitudinal research. Sage: Thousand Oaks.
- ↑ Kenkmann, P. (1998). Longituuduurimus empiirilise sotsiaaluurimuse strateegiate hulgas. Kenkmann, P., Saarniit, J. (toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (9–35). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ 3,0 3,1 Lavrakas, P. J. (2008). Encyclopedia of survey research methods Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9781412963947.
- ↑ 4,0 4,1 Mills, A. J., Durepos, G. & Wiebe, E. (2010). Encyclopedia of case study research Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9781412957397.
- ↑ 5,0 5,1 Longitudinal and cross-sectional studies. (2004). In Payne, G. & Payne, J. Sage key Concepts: Key concepts in social research (pp. 144–148). London: SAGE Publications Ltd. doi: 10.4135/9781849209397.
- ↑ 6,0 6,1 Jupp, V. (2006). The SAGE dictionary of social research methods London, : SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9780857020116.
- ↑ Allen, M. (2017). The sage encyclopedia of communication research methods (Vols. 1–4). Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9781483381411.
- ↑ https://www.eestipank.ee/eesti-leibkondade-finantskaitumise-ja-tarbimisharjumuste-uuring
- ↑ http://www.ecpbhs.ee/wp-content/uploads/2015/10/Lapsest_t%C3%A4iskasvanuks_Eestis.pdf
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018. Vaadatud 3. juunil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Titma, M. (toimetaja). (2001). Sõjajärgse põlvkonna elutee ja seda kujundanud faktorid. Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ Titma, M.; Hämmal, J.; Kõiv, K.; Ainsaar, M.; Tooding, L.-M.; Aas, K.; Põder, A.; Roots, Al.; Rämmer, A. (2002). 30- ja 50-aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel.Tartu: Tartu Ülikool.