Mihkel Jüris
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2020) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2020) |
Mihkel Jüris (algselt Mihail Jürisson) (11. september 1907 Hellamaa vald, Muhu saar, Saaremaa – 22. oktoober 1997 Stockholm, Rootsi) oli Eesti poliitik ja põllumajandusametnik.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Jürise isa oli meremees Mihail Jürgenson, kes hukkus vaid mõni nädal enne Mihkli sündmist. Leseks jäänud ema Maria (Mare) (neiupõlves Valk), Mihkel ja tema õde Akilina kolisid Jägalasse, kus Mihkel elas oma lapsepõlveaja. Pärast Raasiku Haljava kooli lõpetamist astus Jüris Jäneda Põllutöökeskkooli, mida tollal peeti oma valdkonnas parimaks. Põllutöökeskkooli ta lõpetas 1928. aastal ja läks aega teenima Soomusrongirügementi ja pärast Tondi sõjakooli. Ta ülendati nooremleitnandi auastmesse 24. veebruaril 1936. Aastal 1929 ta alustas põllumajanduse instruktori ametis Pärnumaal ja hiljem Viljandimaal. Tema viimaseks töökohaks jäi Põllutöökoja maatulunduse konsulendi amet Ravila vallas Kosel. Kose piirkonnast ta valiti Rahvuskogu esimesse kotta.
1933. aastal abiellus ta Õie Helenega (1912–1991).
Ta oli Rahvuskogu liige 1937. aastal ja I Riigivolikogu liige (valitud 16. valimisringkonnast Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadina). Ta oli Kaitseliidu Harju maleva Ravila kompanii pealik. Autasustatud Kotkaristi kuldristiga (1938).
Imelikult õnnestus Jürise põgeneda koos perega Rootsi sügisel 1944. Pärast laagrit ta töötas karjalaudas, lubjatööstuses ja viimaseks metallitööstuses Eskilstunas, kus ta asetus koos perega Torshälla elama. Jüris pidi sidet teiste Rootsi jõudnute riigikogulastega ning osales VEKO asutamisele. Kui 19. augustil 1949 asutati Eestluse Koostöö Keskus, sai Jürisest selle juhatuse ja hiljem vanematekogu liige. Lisaks ta oli Eesti Rahvusfondi Esinduse ja Eesti Põllumeeste Kogude (EPK) keskjuhatuse liige, millest viimane esindas Põllumeeste Kogu paguluses. Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu rahvasaadik ta oli aastatel 1956–1990. Aastal 1980 ta juhatas III Rahvuskongressi korraldamist Stockholmis.
Ta oli eelviimane elusolev I Riigivolikogu liige (viimane oli Mihkel Hansen, kes suri 20. novembril 2004).