Mick Schumacher

Mick Schumacher (2022)

Mick Schumacher (sündinud 22. märtsil 1999 Vufflens-le-Châteaus) on Šveitsi kodakondsusega Saksa võidusõitja, kes osaleb Vormel 1 sarjas koos Haasiga.

Ferrari Driver Academy liige aastast 2019. Ta võitis 2018. aastal Euroopa Vormel 3 ja 2020. aastal Vormel 2.

Karjäär

Seitsmekordse Vormel 1 maailmameistri Michael Schumacheri ja Corinna Betschi poeg ning endise Vormel 1 piloodi Ralf Schumacheri lapselaps alustas kardispordikarjääri 2008. aastal. Vältimaks isa kuulsuse tõttu liigset tähelepanu äratamist, jookseb ta pseudonüümi "Mick Betsch" all, kasutades oma ema neiupõlvenime.

Kardisõit

2011. ja 2012. aastal sõitis Schumacher ADAC Kart Mastersi KF3 klassis, saavutades vastavalt 9. ja 7. koha. KF3 klassi Euro Wintercupi arvestuses saavutas ta 2011. ja 2012. aastal 3. koha. 2013. aastal saavutas Saksamaa juunioride kardi meistrivõistlustel kolmanda koha ning CIK-FIA Super Cup KF juunioride arvestuses. 2014. aastal alustas Schumacher nime "Mick Junior" võistlemist rahvusvahelistel ja riiklikel juunioride meistrivõistlustel, saavutades Saksamaa juunioride kardimeistrivõistluste hooajal ning Euroopa ja maailmameistrivõistlustel 2. koha.

Vormel 4

2014. aasta lõpus tegi ta Jenzer Motorspordi jaoks esimesed testid Vormel 4 autoga. 2015. aasta hooajal debüteeris Schumacher oma isa nimega üheistmelistes, võisteldes Van Amersfoort Racing meeskonnaga Saksa Vormel 4 meistrivõistlustel, koos Harrison Newey ja Joey Mawsoniga. Lõpetas meistrivõistlused Oscherslebenis saavutatud 10. kohaga.

Järgmisel 2016. aasta hooajal jätkas Schumacher Vormel 4 sarjas, osaledes Prema meeskonnaga Saksamaa ja Itaalia meistrivõistlustel koos Jüri Vipsi ja Juan Manuel Correaga, meeskonnaga, mis on tuntud tihedate sidemete poolest Ferrari Driver Academyga. Tal õnnestus võita 5 sõitu ja lõpetada mõlema meistrivõistluste lõpparvestuses teisena, vastavalt Joey Mawsoni ja Marcos Sieberti järel.

Euroopa Vormel 3

2017. aasta hooajal sõidab Schumacher Euroopa Vormel 3 meistrivõistlustel koos Prema Powerteamiga koos Maximilian Güntheri, Guanyu Zhou ja Callum Ilottiga. Oma debüüthooajal saavutas ta selles kategoorias poodiumi ja kaheteistkümnenda koha meistrivõistlustel. Tulemus, mis jääb alla noore juhi ümber loodud väga kõrgetele ootustele.

Tema tee Euroopa Vormel 3-s jätkub 2018. aasta hooajal sama meeskonnaga koos Guanyu Zhou, Ralf Aroni, Marcus Armstrongi ja Robert Shwartzmaniga. Pärast rasket hooaja esimest osa, kus ta saavutas esimese kümne sõiduga kaks kolmandat kohta, suutis ta Spa-Francorchampsi 3. sõidus võita oma esimese võistluse selles kategoorias. Järgmistel võistlustel saavutas ta veel seitse võitu, sealhulgas viis järjestikust võitu Nürburgringi ja Red Bull Ringi vahel. Hockenheimis võitis ta kategooria tiitli võidusõiduga, saades esimese tiitli üheistmelises autos.

Vormel 2

Järgmisel hooajal jäi ta Prema meeskonda, kuid tõusis koos Sean Gelaeliga oma esimese Vormel 2 hooajaga kategoorias kõrgemale. 2019. aasta hooaja esimeses voorus Bahreinis lõpetab sakslane pärast pole-positsioonilt starti esimese sõidu kaheksandana ja teise kuuendana. Hooaja teises ringis, Bakuu tänavaringil, oli ta sunnitud mängus keerutamise tõttu katkestama. Ta alustas sprindisõidus üheksateistkümnendat kohta ja suutis taastada 5. koha. Pärast mõningaid õnnetuid võistlusi Hispaanias, Monacos ja Prantsusmaal, kus ta õnnetustesse satub, on ta Austrias sprindivõistlusel suurepärase soorituse autor: laupäevasel võistlusel mootoriprobleemi tõttu viimaselt ruudult startis ta. tõusis poodiumilt vaid kiviviske kaugusel neljandale kohale. Pärast head esitust Silverstone'is, kus ta siiani punkte kogub, õnnestub tal Budapestis esimest korda võita kategooria 2. sõidus, pärast 1. sõidu kaheksandat kohta. Hooaja finaalis viivad mõned tõusud ja mõõnad ta saavutab kaheteistkümnenda absoluutpositsiooni, kolmandal kohal Guanyu Zhou ja varalahkunud Anthoine Huberti järel.

2020. aastal kinnitati ta Vormel 2-s Prema meeskonna rooli, kõrvuti Vormel 3 võitja Robert Shwartzmaniga. Meistrivõistlused algavad Spielbergi Red Bull Ringil kahel järjestikusel nädalavahetusel 3.–5. juulini ja 10.–12. juulini. Esimesel nädalavahetusel startis ta tunnussõidus viiendalt positsioonilt, hõivates stabiilselt poodiumikohti, kuni pärast 7 ringi lõpust sisse sõitnud turvaautot eksis, lõpetades kruusal ja suutis uuesti startida alles aastal. neljateistkümnes positsioon. Lõpuringidel taandus ta 11. kohale, seega punktialasse ei pääse. Pühapäeva hommikul taastub ta seitsmendale kohale võistlusel, mis näeb teda pidevalt Nobuharu Matsushita taga, kogudes sellega hooaja kaks esimest punkti. Nädal hiljem, taas Red Bull Ringil, oli ta 1. võidusõidus neljanda koha autor, samas kui 2. võistlussõidus oli ta sunnitud katkestama, kuna kolmandal positsioonil oli pardal olnud tulekustuti probleem.

Tema hooaeg hakkab aga sellest hetkest paranema. Sakslane saavutas Budapestis kaks kolmandat kohta, Silverstone'is teise ringi sprindivõistlusel teise koha, Barcelonas 2. võistlusel teise kolmanda, Spas teise ja kolmanda ning Monzas võidu ja kolmanda koha. tulemused, mis võimaldavad tal Mugello sõidus tõusta edetabeli tippu, kus ta saab viienda ja neljanda koha. Sotšis jätkub positiivne seeria tänu esimesele ja kolmandale kohale.

6. detsembril 2020 krooniti ta Vormel 2 meistriks.

Vormel 1

19. jaanuaril 2019 teatatakse tema pääsemisest Ferrari Driver Academysse ning samal aastal valib ta oma spordiagendiks Nicolas Todti, kes on sama mänedžer kui Charles Leclerc ja endine Ferrari sõitja Felipe Massa. 2. aprillil 2019 sooritas ta oma esimese katse Vormel 1 autoga, sõites Manama ringrajal debüüdi Ferrari SF90-ga. Järgmisel päeval taas rajale, Alfa Romeo C38 roolis.

29. septembril 2020 teatatakse tema debüüdist tippkategoorias Nürburgringi kodusel ringrajal Eifel Grand Prix esimesel vabatreeningul Antonio Giovinazzi Alfa Romeo C39 roolis. Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu jäi esimene vabatreening ära, mistõttu pidi ta ametlikul Vormel 1 sessioonil oma debüüdi edasi lükkama. Abu Dhabi Grand Prix esimesel vabatreeningul on tal taas võimalus sõita Vormel 1-ga. istungil Haasi pardal. Samal päeval kuulutas USA koondis ta pärast mitmeaastase lepingu sõlmimist stardisõitjaks alates 2021. aastast koos venelase Nikita Mazepiniga, kes tõusis samuti tippkategooriasse. Võistlusnumbriks valib ta 47.

Haas (2021-)

2021

Schumacher alustab hooaega esimeses sõidus kuueteistkümnenda kohaga. Haas VF-21 osutub konkurentsituks autoks, mis ei lase sakslasel ja meeskonnakaaslasel Nikita Mazepinil punktide nimel heidelda. Prantsusmaa Grand Prix'le kvalifitseerudes saab Schumacher oma karjääri esimese pääsu Q2-le. Jooksu lõpetab ta aga üheksateistkümnendana, edestades vaid Nikita Mazepini. Ungari Grand Prix-l oli ta sunnitud viimasel vabatreeningul juhtunud õnnetuse tõttu kvalifikatsiooni vahele jätma, kuid sõidus saavutas ta pärast rajal võitlust ka Max Verstappeniga kolmeteistkümnendaks, tõustes seejärel Sebastian Vetteli diskvalifitseerimise järel kaheteistkümnendaks. temast saab tema selle hooaja parim tulemus.

23. septembril, enne Venemaa Grand Prix-d, kinnitas Haasi meeskond Schumacheri ja Mazepini hooajaks 2022. Just Venemaa võidusõidul oli sõitja hüdraulikaprobleemide tõttu esimest korda Vormel 1-s katkestama sunnitud. Türgi Grand Prix kvalifikatsioonis saavutas sakslane neljateistkümnenda koha (ta siseneb Q2-sse teist korda), langedes sõidu jooksul üheksateistkümnendale kohale, edestades vaid oma meeskonnakaaslast. Mehhiko Linn Grand Prix’l kvalifitseerus sakslane 18., kuid alustas teistelt sõitjatelt saadud arvukate karistuste tõttu 14. kohalt; võistlusel oli ta sunnitud katkestama pärast kokkupõrget Esteban Oconiga esimeses kurvis. Saudi Araabias satub Schumacher kaheksandal ringil tõkkesse, põhjustades punase lipu, hooaja viimasel võistlusel lõpetab ta neljateistkümnendana. Schumacher lõpetas oma debüüthooaja sõitjate meistrivõistlustel üheksateistkümnendana punktita, edestades Robert Kubicat ja tema meeskonnakaaslast Mazepinit.

2022

2022. aasta hooajal sai Schumacherist lisaks Haasi tavasõitjale ka kolmas Ferrari piloot koos Nikita Mazepini ja Antonio Giovinazziga, kes täitis varusõitja ülesannet Grand Prix’l, millega itaallane tegeleb Vormel E. Saudi Araabia Grand Prix-le kvalifitseeruv. Mick teeb ränga avarii, mis ei lase tal järgmisel päeval võistlusel osaleda.

Hooaja esimesel üheksal võistlusel Schumacher punkte ei kogunud, olles ühtlasi Monaco Grand Prix järjekordse raske õnnetuse peategelaseks, millest ta vigastusteta välja tuli. Kanadas kvalifitseerus Schumacher kuuendal positsioonil, mis on tema karjääri parim tulemus, kuid pidi seejärel mehaanilise rikke tõttu võistlusest loobuma, olles samal ajal seitsmendal kohal. Ta võitis oma karjääri esimesed punktid järgmisel Briti GP-l Silverstone'is, kus sakslane ületas joone kaheksandal positsioonil. Austria Grand Prix'l lõpetas ta teist korda punktide arvestuses, saades oma karjääri parima tulemuse, kuuenda koha, olles ühtlasi esimest korda karjääri jooksul päeva sõitjaks.

Jaapani GP-l õnnestus Mick Schumacheril esimest korda sõitu juhtida, küll mõne sekundiga, kuid ülejäänud ringidel kaotab ta positsioone, saades pettumust valmistava 18. koha.

Isiklik elu

Mick Schumacher sündis ja kasvas üles Šveitsis, elas kuni 2008. aastani Vufflens-le-Château's ja seejärel Glandis.

29. detsembril 2013 oli ta koos oma isaga, kui viimane sai Prantsusmaal Méribeli lumel suuskadel kukkumisest põhjustatud õnnetuse, mille tagajärjel jäi ta mitmeks kuuks koomasse. 2017. aasta märtsis rääkis ta oma isast esimest korda avalikult, nimetades teda oma iidoliks ja eeskujuks.

27. augustil 2017, enne Belgia Vormel 1 GP-d, läbib ta oma isa auks Benetton B194-ga raja, et tähistada 25. aastapäeva esimesest Vormel 1 võidust.

27. juulil 2019, enne Saksamaa GP-le kvalifitseerumist, tegi ta Ferrari F2004-ga rajal mõned ringid, taas oma isa auks, et tähistada 15 aasta möödumist viimasest Vormel 1 võidust.

13. septembril 2020, enne Toscana Grand Prix avavõistlust Mugello ringrajal, mille FIA ​​kehtestas, et tagada hooaja jooksul teatud arv võistlusi, mis on tingitud koroonapandeemiast, milles Ferrari vaidlustab oma tuhandenda. Vormel 1 võistlusel teeb ta rajal mõne ringi taas sõites Ferrari F2004-ga, viimase autoga, millega isa tuli viimast korda maailmameistriks – iseenda karjääris seitsmendat, Ferrariga viiendat korda.

Välislingid

• Koduleht (saksa keeles)
• Mick Schumacher, aadressil driverdb.com, DriverDB AB (inglise keeles)