Mine sisu juurde

Zhou Guanyu

Allikas: Vikipeedia
Zhou Guanyu
Zhou Guanyu (2022)
Sünniaeg 30. mai 1999 (25-aastane)
F1 karjäär seisuga 28. august 2023
Kodakondsus Hiina
Osalenud 2022–
Meeskonnad Alfa Romeo
Maailmameister 0
Võite 0
2. kohti 0
3. kohti 0
Punkte 10
Starte 35
Kiireimaid ringe 2
Kvalifikatsioonivõite 0

Zhou Guanyu (周冠宇, Zhōu Guānyǔ; Shanghai, 30. mai 1999) on Hiina võidusõitja, osaleb Vormel 1 sarjas Alfa Romeoga.

Aastatel 2014–2018 kuulus ta Ferrari Juhiakadeemiasse, seejärel siirdus 2019. aastal Renault Sport Academy programmi, alates 2022. aastast on ta sõitnud Vormel 1 meeskonnas Alfa Romeo F1 Team.

Karjääri algus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta alustas kardiga võidusõitu kaheksa-aastaselt ja 2008. aastal pälvis tiitli "Parim noor sõitja".

2012. aastal jõudis ta Euroopasse, kuid just 2013. aastal sai ta mitu väärt auhinda: Strawberry Racingu eest võitis ta Rotax Max Euro Challenge'i juunioride kategoorias, saavutas kategooria finaalis 3. koha ja Winter Cupi 2. koha. Ferrari tähelepanu, mis tervitab teda alates 2014. aastast Ferrari Driver Academy programmi noortele sõitjatele.

2014. aasta hooajal osales ta WSK Champions Cupil KF kategoorias, septembris aga 2014. aasta CIK-FIA maailmameistrivõistlustel, ikka KF kategoorias.

2015. aastal tegi ta debüüdi üheistmelistel, võisteldes Itaalia Vormel 4 meeskonnaga Prema, kellega ta oli juba 2014. aasta lõpus talvisel võistlusel kihutanud.

Kolme võiduga (kõik saadud Monzas) ja kokkuvõttes 9 poodiumikohaga saavutas ta üldarvestuses teise koha, jäädes alla vaid meeskonnakaaslasele Ralf Aronile. Hooajal osales ta ka mõnel Saksamaa meistrivõistlustel, saavutades kaks poodiumit. Ta lubati Alfa Romeo Vormel 1 sarja.

Head tulemused Vormel 4-s võimaldasid tal kategoorias hüpata ning 2016. aasta hooajal siirdus ta koos Motoparki meeskonnaga Euroopa F3 sarja. Debüüthooajal lõpetas ta meistritiitli 101 punktiga kolmeteistkümnendal kohal, suutis parima tulemusena võita kaks kolmandat kohta.

2017. aastal jätkas ta Euroopa F3 meistrivõistlustel, kuid siirdus Prema meeskonda. Tal on väga regulaarne hooaeg, kus on saavutatud mitu punkti ja viis poodiumit, et lõpetada meistrivõistlused kaheksandal kohal. Seda kinnitab meeskond 2018. aasta hooajaks, mis algas Pau ringraja avasõidu võiduga ja sellega kategooria esimese võiduga. Seda korratakse alles Hockenheimi viimases voorus, võites esimese võistluse ja lõpetas hooaja nagu eelmiselgi aastal kaheksandal kohal.

2021. aastal osales ta koos Abu Dhabi Racing by Prema meeskonnaga Aasia F3 meistrivõistlustel. Viimases Yas Marina ringrajal peetud sõidus võitis ta meistritiitli Pierre-Louis Chovet' järel kuusteist punkti.

2019. aasta hooajal tegi ta debüüdi Vormel 2 sarjas, võisteldes uue UNI-Virtuosi meeskonnaga koos Luca Ghiottoga. Silverstone'i ringrajal saavutas Zhou Vormel 2 esimese polepositsiooni, saades sellega esimeseks Hiina piloodiks. Zhou saavutas meistrivõistluste seitsmenda koha ja talle antakse Anthoine Huberti Auhind kui kategooria parim uustulnuk.

Ka 2020. aasta hooajal võistles ta UNI-Virtuosi meeskonnaga, kelle kaaslaseks on Callum Ilott, Ferrari Driver Academy liige. Zhou võttis Red Bull Ringil avasõidus Vormel 2 sarjas oma teise pooluspositsiooni ja võitis oma esimese sõidu Sotšis. Ta lõpetas hooaja ühe võidu ja kuue poodiumikohaga seitsmendal kohal.

10. veebruaril 2021 kinnitas UNI-Virtuosi Zhou 2021. aasta Vormel 2 hooajaks paariliseks brasiillase Felipe Drugovitšiga. Hooaja esimeses kvalifikatsioonis Bahreini ringrajal saavutas ta pole-positsiooni ja leidis võidu Feature Race'is. Zhou võitis Monacos 1. sprindisõidus järjekordse võidu oma meeskonnakaaslase Drugovitši ees. Kolmanda kohaga Bakuu sprindivõistlusel saavutas Zhou oma viieteistkümnenda poodiumikoha Vormel 2 arvestuses. Pärast nelja negatiivset tulemust võitis Zhou Silverstone'i erivõistlusel kolmanda võidu ja hoidis liidrikohta. Hiina sõitja võitis veel kaks poodiumit ja saavutas seejärel mitu pettumust valmistavat tulemust ning libises edetabelis kolmandale kohale, naasis hooaja eelviimases voorus, Yas Marina Sprint Race'i teises võidusõidus. Ta lõpetas hooaja kahe Prema sõitja järel kolmandal kohal, mis on tema kolme aasta parim tulemus selles kategoorias.

2014. aastal, pärast suurepäraseid hooaegu kardis, astus ta Ferrari Juhiakadeemiasse. 2018. aastal lahkus ta Ferrari Juhiakadeemiast, et liituda Renault’ga. 2020. aasta detsembris osales ta Vormel 1 hooajajärgsetel testidel Yas Marina ringrajal, sõites koos Fernando Alonsoga Renault R.S. 20-l. 2021. aasta hooajaks kinnitati ta ümbernimetatud Alpine F1 Teami kolmandaks sõitjaks. Zhou osales esimest korda Vormel 1 nädalavahetusel, sõites Fernando Alonso Alpine A521-ga Austria Grand Prix FP1-l. 2021. aasta augustis osales Zhou koos Oscar Piastriga Monza ringrajal Alpine katsetel, sõites Renault R.S. 18-ga.

2022– Alfa Romeo

[muuda | muuda lähteteksti]

2022 Debüüthooaeg

[muuda | muuda lähteteksti]
Zhou 2022. aasta Emilia Romagna Grand Prix-l

16. novembril 2021 teatas Alfa Romeo tiim, et nende teise piloodikoha 2022. aastaks saab Zhou (vaba koht tekkis Antonio Giovinazzi asemel). Zhou paariliseks oli Valtteri Bottas.[1] Ta valis Kobe Bryanti auks võistlusnumbri 24, mida Vormel 1 sarjas kasutas viimati Timo Glock 2012. aastal.[2] Oma debüüdil Bahreini Grand Prix'l sai Zhoust esimene Hiina sõitja, kes osales Vormel 1 Grand Prix'l. Ta kvalifitseerus viieteistkümnendana, kuid suutis põhisõidul oma kohta parandada, lõpetas kümnendana ning tõi sellega ühe punkti.[3]

Tugevale algusele järgnes seitse etappi ilma punktideta. Kokkupõrge Pierre Gaslyga eemaldas ta Emilia Romagna Grand Prix sprindisõidust ning Miamis ja Hispaanias pidi ta mehhaaniliste probleemide tõttu katkestama. Aserbaidžaani Grand Prix-l tekkis autol hüdraulika probleem, mis tõi kaasa Zhou kolmanda katkestamise viimase nelja sõidu jooksul. Kanada GP-l kvalifitseerus Zhou kolmandana ning lõpetas põhisõidu kaheksandana, jõudes teist korda punktidele.[4] Järgnes Suurbritannia GP, kus kohe peale starti sõitis Pierre Gasly otsa George Russellile, kes omakorda sõitis küljelt sisse Zhoule. Zhou auto maandus kokkupõrke tagajärjel katuse peale, lendas suurel kiirusel üle turvaaia ning jäi rajapiirete vahele kinni. Zhou aidati autost välja ning viidi arstlikku kontrolli, kus tõsisemaid vigastusi ei tuvastatud. Hiljem ütles piloot meediale, et 2018. aastal autodesse paigaldatud halo-süsteem päästis ta hullemast.[5]

Probleemid autoga jätkusid ka järgnevatel etappidel. Austria GP-l pidi ta alustama mootori probleemide tõttu võistlejate rivi lõpus. Prantsusmaa GP-l sõitis ta välja (ja katkestas) jõuallika probleemi tõttu. Ta tõi ühe punkti Itaalia GP-lt, mis lõpetati turvaauto taga sõites.[6] Singapuri GP sõidu lõpetas Zhoul kokkupõrge Nicholas Latifiga. Jaapani GP lõpetas ta küll kuueteistkümnendana, kuid hiline boksipeatus ja üleminek värsketele pehmetele rehvidele kulmineerusid Zhou jaoks elu esimese Vormel 1 etapi kiireima ringiga. Ta lõpetas maailmameistrivõistlused sõitjate arvestuses kuue punktiga kaheksateistkümnendal kohal. Ta meeskonnakaaslane Bottas teenis hooaja jooksul 49 punkti.

Zhou Guanyu ja Valtteri Bottas jätkasid meeskonnakaaslastena Alfa Romeos ka 2023. aastal.[7]

Tulemused F1-sarjas

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Meeskond 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 Koht Punktid
2022 Alfa Romeo F1 Team Orlen BAH
10
SAU
11
AUS
11
EMI
15
MIA
Kat
ESP
Kat
MON
16
AZE
Kat
CAN
8
GBR
Kat
AUT
14
FRA
16
HUN
13
BEL
14
NED
16
ITA
10
SIN
Kat
JPN
16
USA
12
MXC
13
SAP
12
ABU
12
18. 6
2023 Alfa Romeo F1 Team Stake BHR
16
SAU
13
AUS
9
AZE
Kat
MIA
16
MON
13
ESP
9
CAN
16
AUT
12
GBR
15
HUN
16
BEL
13
NED
Kat
ITA
SIN
JPN
QAT
USA
MXC
SAP
LVG
ABU
16.* 4*
Legend: (paksus kirjas on toodud kvalifikatsioonivõidud; kursiivis kiireim ring)
Võitja 2. koht 3. koht punktidega finiš punktideta finiš Katkestas (Kat) Diskvalifitseeritud (DSQ)
Ei kvalifitseerunud
(DNQ)
ei startinud
(DNS)
Ei harjutanud
(DNP)
Vigastatud või haige
(Inj)
Välja jäetud
(EX)
Ei saabunud finišisse
(DNA)
Reedene testisõitja (TD)
- ainult 2003–2006

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]