Metallist (kaubalaev)

Metallist (algselt Sirius, 1907–1915 Swansea Bay, 1915–1918 Martin, 1918–1923 Svoboda) oli Teise maailmasõja alguses 1939. aasta septembris Eesti territoriaalvete lähedal uputatud NSV Liidu kaubalaev.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva ehitas 1903. aastal Inglismaal West Hartlepooli laevatehases firma Irvines Shipbuilding & Drydock Co. 1907. aastani oli omanik Göteborgi A/B Sirius.

1915. aastal omandas laeva Mehaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther (AG für Mechanische Holzarbeitung A. M. Luther) Tallinnas. Nimeks sai Martin. Seejärel mobiliseeriti laev Esimese maailmasõja ajaks Venemaa Keisririigi Balti laevastikku.

1918. aastal läks aurik Petrogradi veetranspordi rajoonivalitsuse alluvusse ja sai nimeks Svoboda.

1923. aastal võtsid sõjaväelased auriku uuesti üle. Alust kasutati söe transpordiks Punalipulise Balti laevastiku suurtele lahingulaevadele.

Laev sattus pidevalt õnnetustesse ja ehitati selle tagajärjel korduvalt ümber.

Uputamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

18. septembril põgenes Tallinnast interneeritud Poola allveelaev Orzeł, mis andis NSV Liidule ettekäände süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises. 19. septembril teatas Vjatšeslav Molotov Eesti saadikule August Reile, et NSV Liit paneb vastutuse Orzełi põgenemise eest Eestile ning Punalipuline Balti laevastik hakkab seda laeva otsima kogu Soome lahe ulatuses. Sellega seati tegelikult sisse mereblokaad, millega kaasnes Nõukogude sõjalaevade tungimine Eesti territoriaalvetesse ja Eesti ranniku asjatu tulistamine.

24. septembril nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti (nn baaside lepingu) allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga.

Uputamise operatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu teadeteagentuuri TASS teatel uputas 27. septembril 1939 tundmatu allveelaev kaubalaeva Metallist.^[1] Eestipoolset läbirääkimiste delegatsiooni ja juhtkonda survestati nii täiendavalt Metallisti uputamisega. Eesti juhtkond alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.

Olukorda Narva lahel, kus väidetav sündmus toimus, jälgis Eesti Toila mereside post. Ettekande kohaselt tuli laev nähtavale kell 06.00, valgeks minekul. Laev seisis ankrus ning oli ilmselt laadungita, sest polnud sügaval vees. Kell 12.15 tegid laeva ümber paar tiiru kaks Nõukogude sõjalennukit. Kell 15 tulid merel nähtavale 3 Nõukogude vahilaeva. Neist üks asus selle poordi, teised tegid tiiru ümber laeva. Kell 18.40 kadusid kõik laevad pimeduse tuleku tõttu sideposti nähtavusest. Eesti randa uhuti hiljem 13 päästevesti, 6 päästerõngast, päästepaat, raudvaat, toiduainete kast, elektrilülitustahvel ja NSV Liidu lipp. NSV Liidu Eesti saatkond polnud esemetest hiljem huvitatud.

Tegelikult uputas Metallisti Narva lahes Nõukogude Liidu kõrgema juhtkonna käsul provokatsiooni eesmärgil Punalipuline Balti Laevastik ise. Seda kinnitasid Soomes 1941. aasta sügisel vangi langenud Nõukogude mereväe vanemohvitser ja 1943. aastal üle tulnud mereväe allohvitser. Nende tunnistuste järgi pandi Narva lahes Metallisti masinad seisma ja meeskond siirdus päästepaatidega kõrvalasuvale vahilaevale. Seejärel tulistanud Nõukogude allveelaev Štš-303 kaks torpeedot ankurdatud Metallisti suunas, ent kumbki kas ei tabanud või torpeedod ei plahvatanud. Operatsiooni olla viinud lõpule vahilaev Tutša, mis ramminud Metallisti ning aurik uppuski.

Eesti Välisministeeriumi teade seoses Metallisti uputamisega[muuda | muuda lähteteksti]

„Eesti Välisministeeriumi teade auriku Metallist väidetava uputamisega seotud asjaolude kohta
27. septembril kell 19.00 (meie aeg) algasid N. V. raadiojaamad levitama teadet, et täna kell 18 (Moskva aeg) on tundmata allveelaev torpedeerinud ja põhja ajanud Narva lahe piirkonnas N. V. auriku „Metallist”. N. V. sõjalaevade poolt olevat päästetud 19 meeskonna liiget, kuna 5 olevat kadunud. Selle teate kohta seletatakse autoriteetselt poolt:
Alates 27. septembri varahommikust seisis merel Toila kohal Narva lahe lähedal üks kaubalaev. Kell 15 tulid selle laeva juure 3 vähemat N. V. sõjalaeva, üks neist asus kohe bo[o]rdi, kuna teised tulid bo[o]rdi hiljem. Kell 18.40, Moskva aeg 19.40 pimeduse saabudes seisid kõik 4 laeva endiselt rahulikult kohal. [Meie] kaldal asuvad vaatluspostid ei näinud ega kuulnud nende laevade juurest ega üldse Soome lahe lõuna rannikul kogu päeva jooksul mingisugust plahvatust. Samuti ei olnud päeva jooksul Narva lahes ega lähedal näha ühtegi muud laeva.
Torpedeerimise teadet hakati N. V. ringhäälingu jaamade kaudu levitama 2 tundi pärast seda hetke, kui torpedeerimine olevat juhtunud, seega pidi torpedeerimise teade avaristilt üle antama raadio teel SOS korras, mis pidanuks olema kuulda vastavates kalda jaamades, kuid seda pole Eesti ranna jaamad ega Eesti laevade raadio jaamad registreerinud.“

Allikas: Eesti Rahvusarhiiv - ERA.957.17.7 leht 6

Vraki avastamine ja uurimine[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastal avastas Narva lahes meregeoloogilist uuringut teinud Eesti Meremuuseumi uurimislaev Mare kapten Vello Mässi juhtimisel uppunud laeva vraki. Vraki kujutis salvestati ja leiti, et see sarnaneb Metallistiga. Järgmisel kuul sukeldusid laeva juurde Tuukritööde OÜ sukeldujad. Laev oli merepõhja ankurdatud kahe ankruketiga. Lisaks selgus, et juba varem olid Sillamäe sukeldujad samast leidnud Nõukogudeaegse seinakella, vraki sillal oli aga Glasgow’s tehtud masintelegraaf. Metallisti pardal polnud märke ei plahvatustest ega laevakere rammimisest. Tekkis versioon, et Metallist uputati kingstonite avamisega. Laev uppus aeglaselt ning vahilaev Sneg pidi seisma tundide kaupa tema kõrval.

Laevavrakk lebab Narva lahes Ontika pankranniku lähedal asuvast Valaste tulepaagist umbes 10 km põhja suunas.^[1]