Matsalu mõis
Matsalu mõis (sks Matzal) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Lihula valla territooriumile.
Ajalugu
Matsalu mõisa on esmakordselt mainitud 1560. aastal, mil see oli Lihula komtuuri majandusmõis. 1573. aastal läänistati mõis Koluvere lahingus Rootsi vägesid juhtinud Claes Åkesson Tottile. 17. sajandil oli mõis pikka aega Derfeldenite omanduses. Põhjasõja järel kuulus Matsalu mõis Mandelstjernadele, kelle ajal ehitati esinduslikult välja mõisasüda. 1790. aastel panditi mõis Stackelbergidele, kelle käest see 1802. aastal Nasackinitele läks. 1821. aastast kuulus mõis Uexküllidele ja 1859. aastast taas Stackelbergidele. 1869. aastal omandasid Matsalu mõisa Hoyningen-Huenede, kelle kätte jäi mõis 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik enne võõrandamist oli Nikolai von Hoyningen-Huene.
Mõisakompleks
Kunagine mõisa härrastemaja on pikk ühekorruseline baroksete mõjudega varaklassitsistlikus stiilis kiviehitis. Pika hoone moodustavad keskosa ja kaks tiibehitist, mis kõik on kaetud omaette poolkelpkatusega. Algselt oli tegu kolme eraldi hoonega, mis 1867. aasta ümberehitustööde käigus ühendati. Härrastemaja rajati 18. sajandi teisel poolel, kuid mõned osad võivad olla ka vanemad. Nõukogude ajal plaaniti mõisasüdant kasutada Matsalu loodukaitseala keskusena, kuid valituks osutus kunagise Penijõe mõisa peahoone.
Matsalu mõisa peahoone vastas paikneb suur ning ebakorrapärane tiik koos saarega.
Enamik kõrvalhooneid paiknes peahoonest ida ja kirde pool. Säilinud kõrvalhooned on osalt ümber ehitatud ja osalt varemetes.
Mõisasüdamesse viis umbes umbes kilomeetripikkune allee, mis on säilinud kaasajani.
Vaata ka
Välislingid
Matsalu mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirik: Karuse kirik
Mõisad:
Karuse mõis |
Kiska mõis |
Illuste mõis |
Laulepa mõis |
Matsalu mõis |
Nehatu mõis |
Pivarootsi mõis |
Saastna mõis |
Tuudi mõis |
Vatla mõis