Kasaarid

Allikas: Vikipeedia
Kasaaria riik
Hazar Kağanlığı
650?1048?
Chasaren.jpg
Alad aastatel 650-850
Valitsusvorm khaaniriik
Khaan Tong Yabghu (esimene, 618-628)
Pealinn Balanjar (u 650-720)
Samandar (720-750)
Atil (750- u 969)
Religioon tengrism
budism
judaism
kristlus
islam
paganlus
sünkretism
Rahvaarv (7. sajand) 1 400 000
Riigikeeled kasaari
Rahaühik Yarmaq
Eelnevad riigid Lääne-turgi kaganaat
Suur-Bulgaaria
Järgnevad riigid Kumaania
Petšeneegide riigid
Turgi rahvaste levikukaart

Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Avaarid, ka kasaarid aastal 650

Esimesed teated rändkarjakasvatajatest kasaaridest on 5. sajandist Bütsantsi ajalooallikaist. 6. sajandi süüria, armeenia, bütsantsi, ladina ja hiina ajalooallikates on andmeid Volga alamjooksul ja Põhja-Kaukaasia põhjaosas asunud nomaadirahvast. 6. sajandil tegid nad sõjakäike Armeenia ja Gruusia alade vastu ning ka Sassaniidide Pärsia šahh oli sunnitud kaitseks nende vastu ehitama kaitseehitisi.

Bulgaaria kolooniad pärast Suur-Bulgaaria langust 7. sajandil

7. sajandil võitlesid kasaarid põhja suunal avaaridega ja tõrjusid ka lääne poole Volga bulgarid. Suur-Bulgaaria ehk Onoguuria lagunes kasaaride tugeva surve all aastal 668. Osa bulgaare rändas Balkani poolsaarele ja osa põhja suunas. Aastal 680 asutas Asparuh pärast Ongali lahingut Doonaust lõunas Bütsantsi territooriumil Esimese Bulgaaria tsaaririigi.

Bulgaaride väljatõrjumise järel kontrollisid kasaarid Aasovi-äärseid steppe, Musta mere põhjarannikut ja Krimmi stepialasid. 7. sajandi keskpaiku tekkis neil iseseisev varafeodaalne riik Kasaari kaganaat, mille keskuseks oli algselt Semender ja hiljem, s.o 8.10. sajandil, Itil ehk Atil Volga suudmes Kaspia mere ääres. Kaganaat piirnes lääne suunal Avaari khaaniriigiga ja madjarite asualadega.

Varakeskaegsed (8.–11. sajand) varjaagide kaubateed Põhja-Euroopa ja Aasia vahel (sinisega on märgitud kaubatee LäänemeriLaadogaVolga; teised maismaa kaubateed, sh kasaaride alasid läbivad teed, on märgitud oranžiga)
Rahvaste asualad 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner

9. sajandi keskpaigaks kontrollisid judaismi vastu võtnud kasaarid alasid Musta mere põhjarannikul, Krimmi, alasid, mis piirnesid madjarite aladega Dneprist lääne pool, alasid Dnepri ja Volga vahel kuni Dnepri keskjooksul asunud Kiievini ja kirdes Volga-Bulgari riigini ning petšeneegide aladeni idas Araali mereni ning alasid Musta ja Kaspia mere vahel.

963/964 aastal tegi noor Kiievi-Vene valitseja Svjatoslav I sõjakäigu Kasaari khaaniriigi vastu ning purustas Kasaari khaani väed ning vallutas kasaaride linnad (Kazerani, Atili, Sarkeli ja Tmutarakani) Doni jõe alamjooksul. Kasaari khaani vägede purustamise järel rüüstasid nõrgestatud kasaaride alasid naaberhõimud. 10. sajandi lõpul tegi Svjatoslavi poeg, Kiievi suurvürst Vladimir Svjatoslavitš ehk Vladimir Püha sõjakäigu kasaaride vastu ning sundis neid maksma andamit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]