Kasaarid

Allikas: Vikipeedia
Turgi rahvaste levikukaart

Kasaarid oli turgi rahvas Alam-Volgamaa, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Avaarid ka kasaarid aastal 650.

Esimesed teated rändkarjakasvatajatest kasaaridest on 5. sajandist Bütsantsi ajalooallikaist. 6. sajandi süüria, armeenia, bütsantsi, ladina ja hiina ajalooallikates on andmeid Volga alamjooksul ja Põhja-Kaukaasia põhjaosas asunud nomaadirahvast. 6. sajandil tegid nad sõjakäike Armeenia ja Gruusia alade vastu ning ka Sassaniidide Pärsia šahh oli sunnitud kaitseks nende vastu ehitama kaitseehitisi.

Bulgaaria kolooniad pärast Suur-Bulgaaria langust 7. sajandil

7. sajandil võitlesid kasaarid põhjasuunal avaaridega ja tõrjusid ka läänepoole Volga bulgarid, Suur-Bulgaaria ehk Onoguuria lagunes kasaaride tugeva surve all lagunes Suur-Bulgaaria aastal 668. Osa bulgaare rändas Balkani poolsaarele ja osa põhjasuunas. Aastal 680 asutas Asparuh pärast Ongali lahingut Doonaust lõunas Bütsantsi territooriumil Esimese Bulgaaria tsaaririigi.

Bulgaaride väljatõrjumise järel kontrollisid kasaarid Aasoviäärseid steppe, Musta mere põhjarannikut ja Krimmi stepialasi. 7. sajandi keskpaiku tekkis neil iseseisev varafeodaalne riik Kasaari kaganaat, mille keskuseks oli algselt Semender ja hiljem so 8.10. sajand, Itil ehk Atil Volga suudmes, Kaspia mere ääres. kaganaat piirnes läänesuunal Avaari khaaniriigiga ja madjarite asualadega.

Kasaaride asualad ca 650 ja asualade laienemeine ca 750 ja ca 850 aastaks
Varakeskaegsed (8.–11. sajand) varjaagide kaubateed Põhja-Euroopa ja Aasia vahel: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri - Laadoga - Volga. Teised maismaa kaubateed sh kasaaride alasi läbivad teed on märgitud oranži värviga
Rahvaste asualad 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner

9. sajandi keskpaigaks kontrollisid judaismi vastu võtnud kasaarid alasi Musta mere põhjarannikult, Krimmi, alasi mis piirnes madjarite aladega Dneprist läänepool, alasi Dnepri ja Volga vahel kuni Dnepri keskjooksul asunud Kiievini ja kirdes Volga-Bulgari riigini ning petšeneegide aladeni idas Araali mereni ning alasi Musta ja Kaspia mere vahel.

963/964 aastal tegi noor Kiievi-Vene valitseja Svjatoslav I sõjakäigu Kasaari khaaniriigi vastu ning purustas Kasaari khaani väed ning vallutas kasaaride linnad (Kazerani, Atili, Sarkeli ja Tmutarakani) Doni jõe alamjooksul. Kasaari khaani vägede purustamise järel rüüstasid nõrgestatud kasaaride alasi naaberhõimud. 10. sajandi lõpul tegi Svjatoslavi poeg Kiievi suurvürst Vladimir Svjatoslavitš ehk Vladimir Püha sõjakäigu kasaaride vastu ning sundis neid maksma andamit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]