Arutelu:Mētaka mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mis lood sellega muidu on - kaardil on selle maad osad Vecmuža mõisa maadest ja nii verstakaardil kui ka esimese maailmasõja järgsel kaardil on see kujutatud karjamõisana - iseseisvana oli ainult kaardil aastast 1900?- Melilac (arutelu) 9. juuni 2018, kell 09:53 (EEST)

  • Nii palju kui ma olen seda uurinud, on Mētaka küla kohta teateid aastast 1630. Edaspidi oli see Vecmuiža mõisa osa. Mētaka esineb rüütlimõisana esimest korda Krögeri 1892. aasta Liivimaa aadressraamatus. Sellena on seda nimetatud ka Richteri 1900. ja 1909. aasta aadressraamatus. Peab mainima, et mõis on alati tihedalt seotud Vecmuižaga. Aastal 1892 oli mõlema valdajaks vabahärra Theodor von Mengden, nagu ka 1909. aastal. Ainult 1900. aastal on mõisnikuna viimase kõrval nimetatud vabahärra Oskar von Mengdenit. Seega näib, et ehkki Mētaka sai ühel ajahetkel rüütlimõisa õigused, jäi see kummatigi sisuliselt Vecmuižaga seotuks. Ja rüütlimõisa madaldamine karjamõisaks ei ole samuti iseenesest haruldane nähtus, eriti kui mõisa (põllu)maad ei küündinud enam rüütlimõisale kehtestatud minimaalmäärale.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. juuni 2018, kell 15:51 (EEST)
No see seletab asjaolu, miks just aastal 1900 väga selgelt mõisad eraldatud olid. Tänan. - Melilac (arutelu) 9. juuni 2018, kell 19:42 (EEST)