Mügri
| Mügri | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Närilised Rodentia |
| Ülemsugukond |
Muroidea |
| Sugukond |
Hamsterlased Cricetidae |
| Alamsugukond |
Arvicolinae |
| Perekond |
Arvicola |
| Liik |
Mügri |
| Binaarne nimetus | |
|
Arvicola amphibius (Linnaeus, 1758) | |
| Sünonüümid | |
|
Arvicola terrestris | |
Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius, varem A. terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Mügri on mõõtmetelt rotisuurune.
Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole või pisut rohkem. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.
Tüvepikkus on 12–24 cm, kehamass 80–180 (harva kuni 300) g.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on levinud Euraasias Atlandi ookeani rannikult Leena paremkalda ja Baikali järveni. Lõunas ulatub levila Väike-Aasia, Kesk-Kasahstani ja Loode-Mongooliani, põhjas metsatundrani.
Eestis on vesirott tavaline. Eriti sage on ta saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikul.
Mügri ei kuulu looduskaitse alla. Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist kahju, uuristades kogu mullapinna oma käike täis ja süües ära kõigi taimede juured.
Elupaik ja eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete ja maasikaid[viide?]. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks.
Mügri vaenlased on kärp, saarmas, rebane ja röövlinnud.
Sigimine ja areng[muuda | muuda lähteteksti]
Mügride sigimisperiood kestab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 2–3 pesakonda, igas 2–10 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neli aastat.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mügri andmebaasis eElurikkus
