Metsatundra

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Metsatundra
Metsatundra Norilski piirkonnas

Metsatundra Norilski piirkonnas

Pindala umbes 3% maapinnast
Ökoloogiline seisund ~ 55 % kõnnumaa

< 25 % enamasti looduslähedane
> 20 % inimtekkeline

Maakasutus paikne karjakasvatus, metsandus
Bioloogiline mitmekesisus madal (1300 - 1700 liiki ha kohta)
Biomass madal (70–90 t / ha kuivainet)
Loodus- ja maastikukaitsealad (ainult IUCN, RP, UNM und PP) Andreafsky (CAN) 5.261 km²

Sand Lakes (CAN) 8.310 km²
Vindelfjällen (SWE) 5.600 km²
Momskiy (RUS) 21.756 km²
Kronotski (RUS) 11.421 km²

Kliimaraamistik
FairbanksFort SimpsonKautokeinoChatangaKlimadiagramme-Waldtundra.png
Info pildi kohta

Metsatundra: Kliimadiagramm

Päikesekiirgus < 800 – 1.100 kWh/m²/a (tsooni peale)[1]
Temperatuur Külmem kuu: −10 kuni alla −30 °C
Aastane keskmine: −10 kuni 5 °C
Soojem kuu: üle 0 kuni üle 15°C
Aastane sademete hulk 200 – 800 mm
(6 - 8 kuud lund)
Vegetatsiooniperiood 90-150 päeva


Bioomid
Maismaabioomid
Tundra ja metsatundra
Taiga/parasvöötme okasmetsad
Mäerohtlad ja põõsastikud
Parasvöötme okasmetsad
Troopilised ja lähistroopilised okasmetsad
Parasvöötme laialehised ja segametsad
Vahemerelised metsad ja põõsastikud
Troopilised ja lähistroopilised niisked laialehised metsad
Troopilised ja lähistroopilised kuivad laialehised metsad
Parasvöötme rohtlad, savannid ja põõsastikud
Troopilised ja lähistroopilised rohtlad, savannid ja põõsastikud
Kõrbed ja kuivad põõsastikud
Üleujutatud rohtlad ja savannid
Ripaal
Märgala
Veebioomid
Tiik
Litoraal/eulitoraal
Mangroovid
Vetikate mets
Korallirahu
Neriitiline vöönd
Mandrilava
Pelagiaal
Bentaal
Hüdrotermid
Valged suitsutajad
Paakjää

Metsatundra on termin, mis pärineb geograafiast ja tähistab üldiselt teatud tüüpi maastikku globaalses mastaabis.

Geobotaanika seisukohast on metsatundra looduslik taimestik, mis tekib peamiselt tundra kliimast lumemetsade kliimasse üleminekul.

Ökoloogilisest vaatepunktist on metsatundra üks suurimaid võimalikke ökosüsteeme, mis koos teistega moodustab biosfääri.

Metsatundra on üleminekuala (ökotoon) suletud boreaalsest okasmetsast (taiga) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades[2]. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba pikkus on varieeruv ja ulatub 20-200 km.[3]

Geograafiline ulatus[muuda | muuda lähteteksti]

Metsatundra asukoht
██ Metsatundra, kus domineerivad okaspuud
██ Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud

Metsatundra ulatub põhjapoolkera polaarpiirkonnast kuni põhjas puudeta tundra ja lõunas asuva tiheda taiga metsani. Kihi piir on väga hägune ja varieeruv. Euraasia lääneosas toimub metsatundra moodustumine Põhja-Soomes ja jätkub idas Aasia otsteni. Põhja-Ameerika mandril esineb metsatundra Alaska ja Kanada põhjaosas.[2]

Lõunapoolkeral, kuna boreaalseid okaspuumetsi ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat, sest subantarktilise tundra ja selle kontaktvööndis esinevate lehtmetsade vahel on üleminekutsoonis sarnasusi.[2]

Geograafilised ja klimaatilised tingimused[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam merekliima (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste temperatuuride vahel) ning puude hulgas domineerivad kuusk ja lehis. Juulis registreeritakse õhutemperatuuri tõus metsatundras +14°C-ni. Talvel kõiguvad metsatundras näitajad vahemikus -10 kuni -38°С. Metsatundras püsib temperatuur üle 0°C 5-6 kuud aastas. Igikelts esineb terves piirkonnas[2]. Lisaks leidub seal gleihorisonti ja turbamuldi.[3]

Metsatundra loomastik ja taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Metsatundra sood on rikka turbaga, täis ravimtaimi ning loomaliikide koosseis on üsna mitmekesine. Paljud pesitsuslinnud ja jahiloomad moodustavad rikkaliku jahimaa. Faunat esindavad: pruunkaru, ahm, nirk, põhjapõdrad, polaarrebased, raba- ja polaarpüüd, lumekakud ja erinevad veerändlinnud. Jääkarude ja veelindude arv muutub väiksemaks. Loomamaailma tavaliste esindajate hulgas esineb kärp, valgejänes, rebane, lemming, jääkaru, saarmas, lõunapoolsetes piirkondades esineb ka orav. Siin jääb talvituma kakskümmend linnuliiki.

Metsatundra vähekallutatud tasandikku iseloomustab tundra ja metsa taimestik: ilmudes üksikute kõverate ja kännupuudena, lõuna pool sulandub see kogukondadeks.

Metsatundra mitmetasandiline taimestik ühendab puid ja põõsaid. Põhja-Ameerika idaosas kasvavad vaevakased ja polaarpaju peale ka must ja kanada kuusk, aga lääneosas palsaminulg; Koola poolsaarel arukask; ida pool Uurali mäestikuni kuusk; Lääne-Siberis kuusk ja siberi lehis; Putorana platoost ida pool dauuria lehis ja betula exilis; Leena jõest Cajanderi lehis, betula exilis ja põõsaslepp ning Kolõma jõest ida pool kasvab nendega koos kääbus-seedermänd.

Põlisrahvas[muuda | muuda lähteteksti]

Põlisrahvad elavad endiselt looduse läheduses, peaaegu inimtühjas metsatundras, mille elu on alati kujundanud nende riigi eripära ja mis sõltuvad endiselt oma esivanemate kodumaa suurest puutumatusest ökoloogilistest tingimustest. See ei tohiks aga varjata tõsiasja, et seal elavate inimeste algupärane looduslähedane eluviis on aja jooksul muutunud. Traditsioonide säilitamiseks või taaselustamiseks on palju lootusrikkaid lähenemisviise. Enamasti viitab see keelele, materiaalsele kultuurile, kommetele või religioonile. Ainult üksikjuhtudel on neil jõupingutustel kultuurilis-ökoloogiline taust, et edendada metsatundras traditsiooniliste majanduslike meetodite säilimist.[4][5][6]

Euraasia metsatundra (läänest itta) olulisemad etnilised rühmad on Fennoskandia langenud aladele saamid, neenetsid, dolgaanid, evengid, eveenid, korjakid ja itelmeenid.[7] Etnilistest gruppidest mainitud on dolgaanid ainsad, kes enamasti metsatundras elavad. Kõik grupid olid enamasti põhjapõdra-nomaadid. Isegi tänapäeval mängib enamikus nimetatud gruppides põhjapõdrakasvatus enam-vähem olulist rolli.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Globalstrahlung Welt 1981–1990. Deutscher Wetterdienst Hamburg
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Jeffrey A.J. Scott (1995). Kanada taimestik: globaalne perspektiiv.. McGill-Queen's Press. Lk 65-81.. 
  3. 3,0 3,1 "Metsatundra kirjeldus: geograafiline asukoht ja kliima, loomad ja taimed, metsa-tundra mullaomadused, foto.". 17.02.2013. Vaadatud 13.04.2020.
  4. National Geographic Saksamaa (2002). Atlas der Völker.. Hamburg. 
  5. "Ohustatud rahvaste selts". (Erinevad artiklid põlisrahvaste hetkeolukorrast.). Vaadatud 13.04.2020.
  6. Göran Burenhult (2000). Naturvölker heute. Bd. 5 aus „Illustrierte Geschichte der Menschheit“. Augsburg: Weltbild-Verlag. 
  7. "Metsatundra Põlisrahvas". Vaadatud 13.04.2020.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]