Märt Raud (publitsist)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti ajakirjanikust ja kirjanikust, põlevkivitöösturi ja inseneri kohta vaata artiklit Märt Raud (tööstur)

Märt Raud (kirjanikupseudonüüm Tõnis Migagu; 6. november 18811. november 1980 Stockholm[1]) oli eesti koolitegelane, kirjanik, ajakirjanik ja publitsist.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Märt Raud sündis Kavilda vallas Koiduarul. Tema isa oli pops Peeter Raud, ema Leenu Vares. Raud käis aastatel 1890–93 Tarvoja külakoolis, 1893–1897 Puhja kihelkonnakoolis ja 1897–1901 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastatel 19091910 õppis ta Tartus Rostovtsevi eraülikooli loodusteaduskonnas. Enne seda oli ta töötanud kooliõpetajana Vaivara kihelkonnakoolis, Ulvi Samma ministeeriumikoolis ja olnud 1903–06 Haljala Kalevipoja-nimelise kooli juhataja. Seejärel alustas Raud tegevust ajakirjanduses, olles 19061907 ajalehe Sõna toimetaja ning 1906–1914 ja 1918 üks Postimehe toimetajatest.[3]

Esimese maailmasõja puhkedes mobiliseeriti Raud Vene armeesse ja sõja kolm esimest aastat veetis ta Peterburis tagavarapolgus. Seejärel sai temast Eesti rahvusväeosade aktiivne organiseerija, 1917–18 oli ta Eesti Tagavarapataljoni kortermeister.[3]

1906–18 kuulus Raud Jaan Tõnissoni asutatud Eesti Rahvameelsesse Eduerakonda (hiljem Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Rahvaerakond), kuid alates 1918. aastast kaldus ta toetama Konstantin Pätsi juhitud Maaliitu, olles selle väljaannete toimetuste liikmeks. Vabadussõja ajal tegutses ta sõjatsensorina,[3] viibides ka Tartu rahu allakirjutamise juures.[4]

Eesti Vabariigi ajal naasis Raud haridustegevuse juurde: 1920–22 oli ta Pärnu Maavalitsuse haridusosakonna juht ning 1922–34 Viljandimaal ja 1934–36 Pärnumaal koolinõunik. 19361937 oli ta haridusministri haridusnõunik ja seejärel kuni 1940. aastani koolide peainspektor. Kuna Raud oli aktiivselt välja andnud religioosselt ja rahvuslikult meelestatud publitsistikat ning olnud Kaitseliidus tööl propagandaosakonnas, siis vallandati ta juba 1940. aasta juunis. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal teda siiski ei arreteeritud ning aastatel 1941–42 oli ta koolinõunik Tartumaal ja 19421944 Läänemaal. Seejärel siirdus ta Saksamaale.[3]

1948. aastal asus Raud Saksamaalt ümber Rootsi, kus oli kuni 1956. aastani Eesti Komitee arhiivi ametnik, jäädes seejärel pensionile. Rootsis olles avaldas ta nii oma mälestused (kolmes köites) kui ka Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi elulooraamatu "Kaks suurt". Samuti avaldas ta ilukirjandust pseudonüümi Tõnis Migagu all, mida ta kujul T. Migagu oli kasutanud juba 1930. aastatel. Lisaks sellele oli ta kasutanud veel vähemalt 15 pseudonüümi: Benedictus, Jaanus Vihava või Vihavu, Juuli Tumatre, Juuli Uibu, M. R.-d, Mari Mürak, Md., Meister, Mulgi Märt, Paap Mällo, Rein Kaasik, Taavi Võllingearu, V. R. Tarvoja, Virve Lemming ja Võlli Karu.[3]

1911. aastal abiellus Märt Raud Anna Treumanniga. Nende lapsed olid agronoom Jaan Raud, Aina Kivi[3] ning õpetaja ja kunstiajaloolane Mai Raud-Pähn.[5]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Märt Raua teadustööd käsitlesid pedagoogikat, kooliajalugu, rahvuspoliitikat, rahvuskultuuri, perekonnasuhteid ja rahvakombeid. Ta avaldas ajaviiteromaane.[2]

Publitsistika[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti armuilmast. // Eesti Kultura IV, 1915
  • Õpetaja kutse eetika. 1922
  • Esimene Eesti omavalitsustegelaste kongress: 24.–26. oktoobril 1924. a.: [referaadid] [Tallinn]: Eesti Maakondade Liit: Eesti Linnade Liit, 1925
  • Usk ja kaswatus: usuõpetuse põhimõttelisi küsimusi/ M. Raud Wiljandis: Viljandimaa Õpetajate Liidu Kooperatiiv, 1926
  • Eesti suure mehe sünnipaik; Kas "kuningas" või "koer"? Teoses: Maahing: koguteos. [Tallinn]: C. R. Jakobsoni nimelise "Põllumehe Kapitali" valitsemise selts, [1929]
  • Heinrich Pestalozzi usulise kasvatuse isana. 1929
  • 10 aastat: Viljandimaa põllumeeste album: 1920-1930/ Viljandimaa Põllumeeste Esitus. [Viljandi]: Viljandimaa Põllumeeste Esitus, 1931
  • Tööta hoolega, ehita oma elu, oma kodu, oma isamaad! / [M. Raud] [Tallinn]: Noorte Kotkaste Peastaap, 1932
  • Usuõpetuse lugemik: algkooli V ja VI klassile ning progümnaasiumi I ja II klassile / Koostaja koos August Grünbergiga. Eesti Kirjanduse Selts, 1932. 2. trükk 1939.
  • Punased aastad: mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. / I /. Üks autoritest, toimetanud Hans Kruus. Tartus: Eesti Kirjanduse Selts, 1932
  • Isamaa auks...: [kõne]/ [M. Raud]. Tallinn?: 1933?
  • Johan Laidoner: mälestusi kaasaeglasilt/ toimetanud VOK komisjon. [Tallinn]: Vabariigi Ohvitseride Keskkogu, 1934.
  • Andmed õpilaste moraalse taseme uurimiseks. Küsimuslehe koostanud koolinõunik Märt Raud. 1934.
  • Usuõpetuse test. Koostaja. Tallinn: Kooli-kooperatiiv, 1934. 2. trükk 1936.
  • Raamat maal. In: Eesti raamatu-aasta kõned/ toimetanud Albert Kivikas. Tallinn: Eesti raamatu-aasta peakomitee, 1935.
  • Eesti rahvusväeosade album./ I / toimetanud Oskar Kurvits; [kaas: Paul Luhtein ] [Tallinn]: Selts "1. Eesti Polk", 1935
  • Eesti algkooli lõpetaja: algkooli lõpetaja teadmised usuõpetuse alal/ M. Raud. Tallinn: Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi Koolivalitsus, 1936
  • Eesti algkooli lõpetaja: algkooli lõpetajate moraalne tase/ M. Raud. Tallinn: Haridusministeeriumi koolivalitsus, 1936
  • Usuline kasvatus koolis: Üleriigilise usuõpetajate päeva ettekanded Tartus 4. jaan. 1937/ toimetanud Tartu Linna Pedagoogilise Muuseumi usuõpetuse toimkond. Tartu: 1937
  • Eesti Vabariigi president Konstantin Päts/ [tekst: Märt Raud; eessõna: August Jürima; toimetajad Henno Rahamägi ja Juhan Veelma]. Tallinn: 1938.
  • ÜS Liivika kolmkümmend aastat/ [toimetanud E. Salumaa] Tartu: ÜS Liivika, 1939
  • Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu/ Märt Raud. Orto, [1953] (paralleelselt nii Göteborg kui Toronto). Kordustrükk Tallinn: Olion, 1991
  • Eesti perekond aegade voolus / Märt Raud. Stockholm: EMP, 1961.
  • Sulg ja raamat: mälestusi ajaloo pööriaegadest/ Märt Raud. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962
  • Eesti kool aegade voolus. koolinõuniku mälestusi / 1. [kd.]: [Märt Raud; eessõna: Voldemar Kures]. Stockholm: EMP, 1965
  • Eesti kool aegade voolus. koolinõuniku mälestusi / 2. [kd.]: Märt Raud. Stockholm: EMP, 1965
  • Alasi ja vasarate vahel: koolinõuniku mälestusi/ [Märt Raud; eessõna: Enn Saluveer; kaas: Rein Murre]. Stockholm: EMP, 1966
  • Riigiehitaja Konstantin Päts 1874-1956/ Märt Raud; toimetaja Mai Raud. Stockholm: Eesti Põllumeeste Kogude Esindus Paguluses, 1977

Ilukirjandus (pseudonüümi Tõnis Migagu all)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Punane hunt: romaan. Toronto: Orto, 1951.
  • Ülekohus ei seisa kotis: romaan. Toronto: Orto, 1964.
  • Joosep ja Potivari naine: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, [1969]
  • Keset kärestikku: romaan. Toronto: [Orto, 1970]
  • Nigul Eitea uperpallid: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, [1971]
  • Risti ja rästi: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, 1971

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 8, 48 ja 14, 411
  • Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 448
  • Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 260
  • Bernard Kangro. Eesti kirjakuulutaja eksiilis (1944–1986). 1989
  • Valmas, A. Märt Raud ja tema looming. // Kaks suurt. Tallinn, 1991, 245–247.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.