Arnika

Arnika
	; Mägiarnika
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Astrilaadsed Asterales;
Sugukond	Korvõielised Asteraceae;
Perekond	Arnika Arnica; L.

See artikkel räägib taimeperekonnast; eesnime kohta vaata artiklit Arnika (eesnimi); tänava kohta vaata Arnika tee; ilutulestiku müüja kohta vaata Ilutulestiku Keskus Arnika.

Arnika (Arnica) on rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Arnikad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk-Euroopas, Ida-Euroopas ja Aasia põhjaosas. Enamik liike kasvab Põhja-Ameerika loodeosas. Endise Nõukogude Liidu aladel kasvas 8 liiki arnikaid. Eestis pärismaiseid arnikaliike pole.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgus on tavaliselt 15 kuni 60 cm. Neil on kollane korvõisik, mis meenutab härjasilma õisikut. Õisik on varre tipus. Arnikad on püsikud.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mägiarnika on olnud kasutusel ravimtaimena. Kuivatatud õisikutes tehtud arnikatinktuuri kasutati nihestustest ja muljumishaavadest tekkinud verevalumite puhul.

Ravimtaimena kultiveeritakse mägiarnikat, Chamisso arnikat ja Arnica foliosa't. Arnikaid kasvatatakse ilutaimena kiviktaimlates.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Liike on umbes 32. Nende seas on:

Arnica alpina – alpi arnika
Arnica acaulis
Arnica amplexicaulis
Arnica angustifolia – ahtalehine arnika
Arnica cernua
Arnica chamissonis – Chamisso arnika
Arnica cordifolia – südajalehine arnika
Arnica dealbata
Arnica discoidea
Arnica fulgens
Arnica ×gracilis
Arnica griscomii
Arnica lanceolata – süstjas arnika
Arnica latifolia – laialehine arnika
Arnica lessingii
Arnica lonchophylla
Arnica longifolia
Arnica louiseana
Arnica mallotopus
Arnica mollis – pehme arnika
Arnica montana – mägiarnika
Arnica nevadensis
Arnica ovata
Arnica parryi
Arnica rydbergii
Arnica sachalinensis – sahhalini arnika
Arnica sororia
Arnica spathulata
Arnica unalaschcensis
Arnica venosa
Arnica viscosa

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]