Mägi-Karabahhi konflikt
| Mägi-Karabahhi konflikt | |||
|---|---|---|---|
| Toimumisaeg |
20. veebruar 1988 – 8. august 2025 (37 aastat, 5 kuud, 2 nädalat ja 5 päeva) | ||
| Toimumiskoht | Mägi-Karabahh | ||
| Tulemus | Aserbaidžaani võit | ||
| Territoriaalsed muudatused | Aserbaidžaan saab Mägi-Karabahhi | ||
| Osalised | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
|
Kaotused: 28 000 – 38 000 hukkunut (1988–1994) 3000 hukkunut (1994–2009) 541–547+ hukkunut (2010–2019) 7717 hukkunut (2020) 44 hukkunut (2021–2022) | |||
Mägi-Karabahhi konflikt oli etniline ja territoriaalne konflikt Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Osapooled võitlesid armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi ja kuni 1990. aastateni aseritega asustatud seitsme Mägi-Karabahhi ümbritseva maakonna pärast. Mägi-Karabahh oli 2023. aastani osaliselt Mägi-Karabahhi Vabariigi kontrolli all, rahvusvaheline üldsus tunnustas siiski piirkonnas Aserbaidžaani võimu. Ajapikku õnnestus Aserbaidžaanil taastada kontroll Mägi-Karabahhi ja seda ümbritsevate alade üle.
Nõukogude ajal diskrimineeriti Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti armeenlasi: Aserbaidžaani NSV võimud surusid Mägi-Karabahhis armeenia kultuuri ja identiteeti tagaplaanile, survestasid armeenlasi piirkonnast lahkuma ja õhutasid asereid Mägi-Karabahhi kolima. Sellest hoolimata jäid armeenlased Mägi-Karabahhis enamusrahvuseks. Glasnosti tingimustes korraldati 1988. aastal Mägi-Karabahhis rahvahääletus, et liita oblast Armeenia NSV-ga. Rahvahääletus keris armeenlaste ja aserite vahel pingeid juurde, mitmel pool Aserbaidžaanis puhkes armeenlaste-vastane vägivald. Kiusati ka asereid.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kasvasid pinged täiemahuliseks sõjaks, mille võitsid Armeenia ja Mägi-Karabahhi Vabariik. Armeenia okupeeris Mägi-Karabahhi ja seda ümbritsevad alad. Armeenia võimud saatsid aserid Mägi-Karabahhist välja samas kui Aserbaidžaani võimud saatsid enda riigist välja armeenlasi.[1] 1994. aastal sõlmisid vaenupooled relvarahu, mis püsis võrdlemisi hästi 2010. aastateni. 2016. aastal toimus nelja päeva pikkune sõda, millega sadadest hukkunutest hoolimata ei saavutanud kumbki vaenupool edu.
2020. aastal toimus tuhandeid inimelusid nõudnud teine Mägi-Karabahhi sõda, mille võitis Aserbaidžaan. Rahulepinguga sai Aserbaidžaan endale kõik Mägi-Karabahhi ümbritsevad maakonnad ning kolmandiku Mägi-Karabahhist.[2] Kokkupõrked piiril jätkusid ka pärast täiemahulise sõja lõppu. Detsembris 2022 kehtestas Aserbaidžaan Mägi-Karabahhile blokaadi ning septembris 2023 käivitas ulatusliku pealetungi, mille järel sõlmiti uus relvarahu.[3][4][5] Suurem osa piirkonna armeenlastest põgenes kodudest ning Mägi-Karabahhi Vabariik lõppes ametlikult 1. jaanuaril 2024.[6][7][8]
Augustis 2025 sõlmisid Armeenia ja Aserbaidžaan Washingtonis Valges Majas rahulepingu.[9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ M. Hakan Yavuz, Michael Gunter, toim (2022). The Nagorno-Karabakh Conflict: Historical and Political Perspectives. Routledge. Lk 131. ISBN 978-1000608496.
- ↑ "Armenia and Azerbaijan: A blockade that never ended and a peace deal hanging by a thread". Global Voices (inglise). 19. juuli 2023. Vaadatud 24. juulil 2023.
- ↑ "Azerbaijani forces strike Armenian-controlled Karabakh, raising risk of new Caucasus war". Reuters. 19. september 2023.
- ↑ "Azerbaijan launches attack in Nagorno-Karabakh, announces 'evacuation' of Armenian population". 19. september 2023.
- ↑ "Azerbaijan says it has begun 'anti-terrorist' operations in Nagorno-Karabakh" (inglise). France 24. 19. september 2023. Vaadatud 19. septembril 2023.
- ↑ "Nagorno-Karabakh profile". BBC News. 30. jaanuar 2024. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2024. Vaadatud 15. aprillil 2024.
- ↑ "Глава Нагорного Карабаха подписал указ о прекращении существования республики". Коммерсантъ (vene). 28. september 2023. Vaadatud 28. septembril 2023.
- ↑ "Нагорно-Карабахская республика прекратила существование" [The Nagorno–Karabakh Republic Ceased to Exist] (vene). 1. jaanuar 2024.
- ↑ https://www.reuters.com/world/trump-announces-peace-deal-between-azerbaijan-armenia-white-house-2025-08-08/
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Četerjan, Viken (2008). War and peace in the Caucasus: Russia's troubled frontier (1. ed.). London: Hurst. ISBN 978-1-85065-929-7.
- Chorbajian, Levon; Mutafian, Claude; Donabedian, Patrick (1994). The Caucasian Knot: The History and Geopolitics of Nagorno-Karabagh. Zed Books. ISBN 978-1-85649-288-1.
- De Waal, Thomas (2003). Black garden: Armenia and Azerbaijan through peace and war (1st ed.). New York: New York University Press. ISBN 978-0-8147-1945-9.
- Heß, Michael Reinhard (2016). Panzer im Paradies. Der Berg-Karabach-Konflikt zwischen Armenien und Aserbaidschan [Tanks in paradise. The Nagorno-Karabakh conflict between Armenia and Azerbaijan]. Berlin: Dr. Köster, ISBN 978-3-89574-906-3.
- Azerbaijan: Seven years of conflict in Nagorno-Karabakh (PDF). Human Rights Watch. 1994. ISBN 978-1-56432-142-8. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 28. juuni 2020.
- Saparov, Arsène (2014). From Conflict to Autonomy in the Caucasus: The Soviet Union and the Making of Abkhazia, South Ossetia and Nagorno Karabakh (inglise). Routledge. DOI:10.4324/9781315758992. ISBN 978-1-315-75899-2.
- Taarnby, Michael (2008). "The Mujahedin in Nagorno-Karabakh: A Case Study in the Evolution of Global Jihad". Working Paper. Madrid: Elcano Royal Institute: 1–12. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 19. august 2020.
- Cornell, Svante E. (1998). "Turkey and the conflict in Nagorno Karabakh: a delicate balance". Middle Eastern Studies (inglise). 34 (1): 51–72. DOI:10.1080/00263209808701209. ISSN 0026-3206. JSTOR 4283917.