Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev (Azerb. keeles Azərbaycanlıların Soyqırımı Günü) 1918 aastal armeenlaste poolt toime pandud arveteõiendused aserbaidžaani rahvaga ja genotsiid.[1], Aserbaidžaanlaste vastu toimepandud genotsiidipäeva – tähistatakse igal aastal 31. märtsil.[2]
1918 aastal viis Bakuu Kommuun, kelle poliitiline ja sõjaväeline juhtkond koosnes põhiliselt armeenlastest, ellu häbiväärse plaani, mis nägi ette puhastada Bakuu kubermang aserbaidžaanlastest.[3] Selle tulemusena hävitati kümneid tuhandeid rahulikke elanikke, purustati asulaid, kultuurimälestisi, mošeesid ja koole.[3] Armeenlaste poolt korraldati arveteõiendamisi rahulike aserbaidžaani elanike kallal Gjandžas, Šemahas, Gubas, Ljankjaranis, Karabahhis, Muganis ja teistes Aserbaidžaani piirkondades.[3]
1918 aasta märtsis-aprillis, tapsid armeenlased Bakuus, Šamahhõs, Gubes, Muganis ja Ljankjaranis üle 30 tuhande aserbaidžaanlase ning kümned tuhanded inimesed aeti minema omalt maalt.[2] Ainuüksi Bakuus tapeti erilise julmusega umbes 10 tuhat aserbaidžaanlast, Šamahhõs purustati 58 küla, tapeti 7 tuhat inimest (kellest olid 1653 naised, 965 lapsed).[2]
Gubõ territooriumil tehti maatasa – 122 küla, aga Karabahhi mägialadel – 150 küla, Zangezuris – 115, Irevanski kubermangus – 211, Karski oblastis – 92 külades sattus elanikkond genotsiidi ohvriks sõltumata vanusest ja soost.[2] Arvukates irevani aserbaidžaanlaste pöördumistes ajalehe „Ašhadavor ” („Truženik” e.k. Töötaja) poole, oli 2. novembri 1919.a. numbris ära toodud arvud, et selles ajaloolises aserbaidžaanlaste linnas ja selle ümbruses laastati lühikese aja jooksul 88 küla, põletati 1920 maja, tapeti 131970 inimest.[2]
- Märts päeva
26. märtsil 1998 aastal andis Aserbaidžaani president Heydər Əliyev välja spetsiaalse määruse, mille kohaselt 31. märts kuulutati välja mälestuspäevaks – Aserbaidžaanlaste genotsiidipäevaks.[4]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Geidar Alijevi kõne vabariiklikul tseremoonial 19 - 20 jaanuaril 2000 aastal, mis oli pühendatud märtrite - šahhiidide (õigluse eest võidelnud hukkunute) mälestuseks. aliyevheritage.org
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Aserbaidžaani Vabariigi riigipühad ja mälestuspäevad. aliyevheritage.org
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Hodžalõ veresaun - kuritegu inimsuse vastu. aliyevheritage.org
- ↑ Azərbaycanlıların soyqırımı haqqında Azərbaycan Respublikası Prezidentinin 26 mart 1998-ci il tarixli, 690 nömrəli Fərmanı
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev |
