Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin
Lõpe (Lõu)-Kaimri tankitõrjeliin oli Nõukogude vägede kolmas kaitseliin Sõrve kaitsel 1941 ja Saksa vägede kaitseliin 1944. Saaremaa Sõrve poolsaare üks kitsamaid kohti oli sobiv kaitsepositsioonide rajamise koht. Kaitseliini ehitusel kasutati ka kohalike tööjõudu.
1941. aasta Nõukogude kaitseliinina[muuda | muuda lähteteksti]
1941. aasta oktoobris toimusid kaitseliinil ägedad lahingud. Nõukogude väed püstitasid kohalike elanike (sunnitud) abiga kaitseliinile kaks rida betoonist tankitõrjepüramiide, millest paljud on tänaseni säilinud. Kahe ööpäeva jooksul sooritasid Punaarmee väeosad kümneid vasturünnakuid, mida toetas 315. rannakaitsepatarei tuli. Õlg-õla kõrval võitlesid 3. üksik-laskurbrigaadi võitlejad, Balti laevastiku madrused ja kohalikud hävituspataljonlased, kohalikest värvatutest moodustatud merejalaväe- ja sapööriüksused. 2. oktoobril andis sõjanõukogu loa evakueerimiseks.
1944. aasta Saksa kaitseliinina[muuda | muuda lähteteksti]
1944. aastal kindlustasid sellele kaitseliinil (saksa Leo-Riegel) end Saksa väed. 20. oktoobril jõudsid Nõukogude 131. diviisi polgud Lõpe-Kaimri kaitseliini ette. Samal päeval andis 8. laskurkorpuse komandör kindralleitnant Lembit Pärn juhtimise üle 109. laskurkorpuse juhile kindralleitnant J. Alfjorovile. 249. ja 131. diviisidele lisaks saadeti rindele kindral N. Tšurkini 109. laskurdiviis ja kindral J. Romantsovi 64. kaardiväe laskurdiviis, samuti ka uusi suurtükiväeosi. Oktoobri viimasel nädalal tehtud katsed saksa positsioonidest läbi murda vilja ei kandnud. Seetõttu otsustati pealetungid ajutiseks peatada, et koondada rindelõiku maksimaalselt palju tulejõudu. Ainuüksi suurtükke ja miinipildujaid koondati 900–1250 iga läbimurdekilomeetri kohta.
18. novembril kell 11.45 algas Punaarmee vägede üldpealetung ja kella 15-ks oli kaitseliin läbi murtud. Lõupõllu-Kargi suunas arendasid edu 249. Eesti laskurdiviisi võitlejad polkovnik August Feldmani juhtimisel. Saksa vägesid toetasid lahingus ka Saksa Kriegsmarine sõjalaevad eesotsas raskeristleja Prinz Eugeniga. Neile astusid vastu Punaarmee sõjalennukid.[1]
Pikemalt artiklis Kaimri#1944. aasta lahingud
Mälestusmärk[muuda | muuda lähteteksti]
1969. aastal avati Lõpel tankitõrjeliini merepoolses otsas tee ääres mälestusmärk, mis kujutab suurt betoonpüramiidi tahvliga, millel on kiri: "Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin, ehitatud 1941. aastal".
Muinsuskaitseamet uurib tankitõrjeliini kaitse alla võtmise võimalusi.[2],[3]
Tsitaat 2006. aasta ekspertiisist[4]: "Tegemist on ühe omanäolisema II maailmasõja aegse kaitserajatisega Saaremaal. Kuna Sõrve poolsaar on tuntud just oma sõjaajaloo poolest, siis kuulub Lõpe–Kaimri tankitõrjeliin siinsete tähtsamate militaarturismi objektide hulka."
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Sõrve väike teatmeteos. Kuressaare 1991
- ↑ "Militaarpärandi nimekiri täieneb" Muinsuskaitseamet, 4. jaanuar 2019
- ↑ Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin, Kultuurimälestiste register
- ↑ Endel Püüa, Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis, 2006.a. LÕPE – KAIMRI TANKITÕRJELIIN