Lääne-Xia
Suur-Xia 大夏 1038–1227 | |||||
Valitsusvorm | Monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Keiser |
Jingzong (esimene, 1038–1048) Mo (viimane, 1226–1227) | ||||
Pealinn |
Xingqing (tänapäeva Yinchuan) | ||||
Religioon |
Budism (peamiselt) Taoism Konfutsianism Hiina rahvausund | ||||
Pindala | 1 000 000 km2[1] (1100) | ||||
Rahvaarv | 3 000 000[2][3][4] (tipus) | ||||
Peamised keeled |
Tanguudi Hiina | ||||
|
VANAAEG | |||||||
3 monarhi ja 5 keisrit | |||||||
Xia dünastia 2070–1600 eKr | |||||||
Shangi dünastia 1600–1046 eKr | |||||||
Zhou dünastia 1122–256 eKr | |||||||
Lääne-Zhou | |||||||
Ida-Zhou | |||||||
Kevadete-sügisete ajastu | |||||||
Sõdivate riikide ajastu | |||||||
KEISRIRIIGI AEG | |||||||
Qini dünastia 221 eKr–206 eKr | |||||||
Hani dünastia 206 eKr–220 pKr | |||||||
Lääne-Hani | |||||||
Xini dünastia | |||||||
Ida-Hani | |||||||
Kolm kuningriiki 220–280 | |||||||
Wei, Shu & Wu | |||||||
Jini dünastia 265–420 | |||||||
Lääne-Jin | |||||||
Ida-Jin | 16 kuningriiki 304–439 | ||||||
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589 | |||||||
Sui dünastia 581–619 | |||||||
Tangi dünastia 618–907 | |||||||
5 dünastiat & 10 kuningriiki 907–960 |
Liao dünastia 907–1125 | ||||||
Songi dünastia 960–1279 |
|||||||
Põhja-Song | Lääne-Xia | ||||||
Lõuna-Song | Jin | ||||||
Yuani dünastia 1271–1368 | |||||||
Mingi dünastia 1368–1644 | |||||||
Qingi dünastia 1644–1911 | |||||||
UUSAEG | |||||||
Hiina Vabariik 1912–1949 | Hiina keisririik 1915–1916 | ||||||
Hiina Rahvavabariik 1949– |
Hiina Vabariik | ||||||
Hiina ajalugu Hiina dünastiad Hiina sõjaajalugu Hiina kunsti ajalugu Hiina tehnika ja teaduse ajalugu Hiina hariduse ajalugu | |||||||
Lääne-Xia (ehk Xi Xia (hiina keeles 西夏, Xī Xià); ametlikult Suur-Xia (hiina keeles 大夏, Dà Xià); ka Tanguudide riik) oli tanguudide keisririik ja dünastia aastatel 1038–1227.[5] See asus tänapäevases Loode-Hiinas Ningxia, Gansu, Ida-Qinghai, Põhja-Shaanxi, Kirde-Xinjiangi ja Sise-Mongoolia edelaosa aladel ning Välis-Mongoolias. Riigi pindala oli ligi 800 000 ruutkilomeetrit ning pealinn Xingqing (tänapäeva Yinchuan), mis 1227. aastal mongolite poolt hävitati.[6][7][8] Kuna mongolite sissetungiga kadusid peaaegu kõik Lääne-Xia kirjalikud andmed ja ehitised, oli riigi ajalugu 20. sajandini ajaloolaste jaoks mõistatuslik.
Lääne-Xia asukoht Hexi koridoris oli soodne, kuna läbi riigi läks Kesk-Aasiasse Siiditee. Kirjandus, kunst, muusika ja arhitektuur olid kõrgelt arenenud.[9] Tänu efektiivsele sõjaväele olid tanguudid Liao, Songi ja Jini dünastiate kõrval Hiinas arvestatav jõud.[10]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Ida-Xia
- Hongfo Pagoda
- Khara-Khoto
- Tanguudi raamatute loend
- Sada kaheksa stuupat
- Tanguudid
- Tangutoloogia
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Turchin, Peter; Adams, Jonathan M.; Hall, Thomas D. (detsember 2006). "East-West Orientation of Historical Empires". Journal of World-Systems Research. 12 (2): 222. ISSN 1076-156X. Vaadatud 16. september 2016.
- ↑ Kuhn, Dieter (15. oktoober 2011). The Age of Confucian Rule: The Song Transformation of China. Lk 50. ISBN 9780674062023.
- ↑ Bowman, Rocco (2014). "Bounded Empires: Ecological and Geographic Implications in Sino- Tangut Relations, 960-1127" (PDF). The Undergraduate Historical Journal at UC Merced. 2: 11. DOI:10.5070/H321025689.
- ↑ McGrath, Michael C. Frustrated Empires: The Song-Tangut Xia War of 1038-44. In Wyatt. Lk 153.
- ↑ Stein (1972), pp. 70–71.
- ↑ Wang, Tianshun [王天顺] (1993). Xixia Zhan Shi [The Battle History of Western Xia] 《西夏战史》. Yinchuan [银川], Ningxia ren min chu ban she [Ningxia People's Press] 宁夏人民出版社.
- ↑ Bian, Ren [边人] (2005). Xixia: xiaoshi zai lishi jiyi zhong de guodu [Western Xia: the kingdom lost in historical memories] 《西夏: 消逝在历史记忆中的国度》. Beijing [北京], Waiwen Chubanshe [Foreign Languages Press] 外文出版社.
- ↑ Li, Fanwen [李范文] (2005). Xixia tong shi [Comprehensive History of Western Xia] 西夏通史. Beijing [北京] and Yinchuan [银川], Ren min chu ban she [People's Press] 人民出版社; Ningxia ren min chu ban she [Ningxia People's Press] 宁夏人民出版社.
- ↑ Zhao, Yanlong [赵彦龙] (2005). "Qian tan xi xia gong wen wen feng yu gong wen zai ti [A brief discussion on the writing style in official documents and documental carrier] 浅谈西夏公文文风与公文载体." Xibei min zu yan jiu [Northwest Nationalities Research] 西北民族研究 45(2): 78-84.
- ↑ Qin, Wenzhong [秦文忠], Zhou Haitao [周海涛] and Qin Ling [秦岭] (1998). "Xixia jun shi ti yu yu ke xue ji shu [The military sports, science and technology of West Xia] 西夏军事体育与科学技术." Ningxia Daxue Xuebao [Journal of Ningxia University] 《宁夏大学学报》 79 (2): 48-50.