Luke vasallilinnus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Luke ordulinnus)
 See artikkel on linnusest; mõisa kohta vaata artiklit Luke mõis (Läti).

Kaart

Mõisatiik ja linnusevalli läänekülg, 2014 juuli

Luke vasallilinnus (saksa Lude, Schloss Luhde, läti Lugaži) oli Liivi ordu vasallile ehk rüütlile läänistatud väikelinnus, mis asub Lätis Valka vallas (Valkas pagasts)[1] Luke (Lugaži) külas, Luke mõisa alal[2], umbes 5 km kaugusel Valka keskusest ja Eesti piirist läänes. Valka keskusest algab Raiņa tänav (Raiņa iela), mis viib otse Luke asulasse. [3] Vasallilinnuse territoorium on asunud asulast läbi voolaval Gaidupe ojal ülespaisutatud mõisatiigi kaguküljel. Gaidupe oja algab Luke (Lugaži) mõisast 1 km põhja poole jäävast Trakai rabast ja voolab linnusealast 2 km edelas Säde jõkke.

Luke mõisa aadress: "Lugažu Muiža", Lugaži, Valkas pagasts, Valkas novads, LV-4701.

Valka valla vapp

Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lude
  • Lode
  • Luhde
Lõuna-edelapoolne külg. Valli vahelt on sissekaevatud kruusatee. Juuli 2014

Eesti keeles on kohta varem kutsutud ka Lukkalinnaks, mis on sarnane ning viitab seostele Koivalinna (Atsele, Gaujiena) ja Alulinnaga (Aluksne). XIII sajandiks asusid need linnusekohad kõik eesti-läti asustuse piiridel ümber vana Ugandi maakonna, kusjuures need linnused asusid üksteisest umbes 40 km kaugusel.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Orduaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Luke mõisatiik, vaade kirdesse. Taamal mõisa peahoone, 2014 juulis

1334 on läti ajaloolaste andmetel linnuse esmamainimise aasta.[5] Ka baltisaksa ajaloolaste arvates ehitas Luke sel aastal ordumeister Eberhard von Monheim.[6] Tegemist oli nähtavasti eelpostiga Tartu piiskopkonna vastu, kuigi kohavalik polnud kaitstavuse suhtes eriti õnnestunud, mida tõendab ka vajadus kümmekond kilomeetrit lääne pool asuva tugevama Härgmäe ordulinnuse järele. Kuna baltisakslased väidavad ka Valga (Walk) asunduse (Hakelwerk) 1334. aastaks juba tekkinud olevat, siis on vastusammuna piiri äärde kindlustatud tugipunkti ehitamine üsnagi mõistetav. Samal aastal on mainitud ka majandustegevust Luke mõisas.[7]

1345, suure paastu ajal korraldasid leedulased suure rüüsteretke Semgalliasse ja jõudsid röövkäigul Riia poolt tulles kuni Valgani (Walk) välja. Ordumeister Burchard von Dreileben oli sel ajal karistusretkel Saaremaal.[8] Sellal võis linnus saada oma esimesed "tuleristsed".

1431 on esimene kindel kirjalik mainimine, kuigi ajaloolaste arvates on linnus ehitatud tunduvalt varem.[9] Linnuses elas tollal Klaus von der Lude.[10]

1495, 9. oktoobril on Võnnus (Cēsis) ordumeister Wolter von Plettenbergi välja andnud dokumendi, kus Johann von Plettenbergile läänistatakse ka maatükk Võnnu ametkonna Luke kihelkonnas (eyn stucke landes in ampthe tho Wenden und dem kerspele thor Lude), mis varem kuulus Helmold von der Ludele. Nähtavasti on tegemist algsete omanike suguvõsaga, kelle järgi on ka linnus nimetatud.[11] Ürikust saab järeldada, et linnus kuulus Võnnu komtuurkonda.[12]

1501 rüüstavad venelased Valga (Walk) ümbruses.[13]

1518 müüsid Lorenz de Ergnise (Ermes) pojad Johann ja Fromhold Luke mõisa (Hof Luhde) (linnuse) oma võõrasisa Hans Wrangelli nõuandel Johann von Plettenbergile ja tema naisele, sündinud Barbara von Toedwenile. Pärand koosnes 22 objektist, sealhulgas ühest vanast karjamõisast, Sapereni külast ja kõrtsikohast Valgas (Walk).[6] Ürikus mainitakse ka kahte küla, mis asuvad Härgmäe piirkonna Luke kihelkonnas ("... also im gebede tho Armis unnd im kerspel thur Lude belegen"). Siit ei saa järeldada, et Luke oli nüüd Härgmäe (Armis) komtuurkonnas, vaid, et Härgmäe oli Luke jaoks nn. administratiivseks keskuseks, ning et mõlemad linnused kuulusid Võnnu komtuurkonda.[12]

1551 andis ordumeister Heinrich von Galen tollasele Luke omanikule Wolter von Plettenbergile õiguse ehitada omale lähedalasuvas Härgmäe linnuses välja kindel varjupaik keeruliste aegade puhuks. Siit nähtub, et nõrk Luke loss oli rohkem kindlustatud laagriplatsi moodi ja võis tegutseda nagu viimase "parkimiskohana" enne sisenemist Valka (Walk), mis asus juba sageli vaenuliku Tartu piiskopkonna territooriumil. Valka jooksid juba siis kokku mitmed olulised maanteed, see asus enam-vähem Liivimaa keskel ja seal toimusid paljud üleliivimaalised maapäevad.

15581560, nagu Johann Renneri kroonika Liivi sõja alguse sündmustest nähtub, sakslased Luke linnust sõjategevuses ei kasutanud ja see oli pidevalt venelaste valduses, kes seda laagriplatsina kasutasid.[14] Linnuse omanik Wolter von Plettenberg oli Lukest lõunasse jääva Trikata ordulinnuse varustusülem.

1560, 2. augustil leidis Luke linnuse lähistel aset Liivi ordu vägede viimane välilahing Moskva tsaaririigi vägedega, milles ordu välivägi purustati ja kogu ordu sõjaline juhtkond vangistati. Liivi ordu väed, tulles Trikata kaudu Volmarist, olid laagris kusagil Turna lähedal – 2 saksa miili Härgmäest, ning liikusid siis edasi Valga poole vaenlasele vastu. Lahingu toimumispaik Luke linnus jääb samuti u 2,5 miili kaugusele Härgmäest.[15] Hiljem hakati lahingut siiski nimetama Härgmäe lahinguks, nähtavasti arvestades linnuse tähtsust ja võimsust.

Ajaloolase Robert Vipersi andmetel toimus Härgmäe lahing Valka kiriku (Luke kihelkonnakiriku?) ja Luke linnuse vahel.[16]

Linnuseala lõunaküljel asuv valliküngas. Vaade lõuna suunas, juuli 2014

Poola-Rootsi aeg[muuda | muuda lähteteksti]

1589 on poola kartograafi Maciej Strubyczi kaardil "Magni Dvcatus Lithvaniae, Livoniae et Moscoviae Descriptio" märgitud piirkonnas ära just Luke (Lode) linnus, teistel tolleaegsetel ja hilisematel kaartidel on alati tähistatud Valga (Walk).[17]

1600 omas mõisat Wolter von Plettenberg, Johannese lapselapselaps.

1604 Suntaži lossis koostatud "Franz Nyenstadti Liivimaa kroonikates" on linnuse omanikeks märgitud Krüdenerid.[18]

1611. aasta paiku koostatud Liivimaa kroonikas on selle autor, tollal Viljandis elanud poolakas Dionysius Fabricius määratlenud Luket suuremast soost aadlike linnuste hulka kuuluvaks (Nobilium autem excellentioris familiae arces..).[19]

1624. aasta 14. jaanuaril läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Luke Hans Wrangell zu Alopile, kuna Wolter oli olnud poolakate toetaja. Wrangellide käes oli Luke veel ka 1818. aastal.[20]

1653 Luke linnuse omanik ehitas oma lossilääni maadele Püha Katariina kihelkonnakiriku.[21]

1657, 19. juunil lõid Rootsi väed Valga (Walk) lähistel lahingus venelasi.

1689. aastast pärineb linnuse ja kihelkonna kaart Lude Slott och Kirchspihl mõõtudega 56 * 43 cm.[22]

1692 koostasid rootslased Luke linnuse plaani (Grundriß vom Luhdischen Schloße), millel on kujutatud 2 torniga kivist majalinnus, väravaehitis ja selle kõrval puidust abihoone.

1703 põletasid vene väed Valga linna maha. Väidetavalt lasti linnus Põhjasõjas õhku. Pärimuse järgi matnud tollane linnuse omanik Lukele maha oma kulla ja varanduse ja põgenes sõja eest välismaale ning hiljem ei naasnudki. 1938 ja 1939 olevat tema hilisemad sugulased palganud 20 töölist, kes ümbruskonna läbi tuhnisid, kuid mingit varandust siiski ei leidnud.[10]

Tsaariaeg ja hiljem[muuda | muuda lähteteksti]

Luke mõis lääneküljest. 1801, Brotze, pastor Horchi (Horeb) joonistus

1752–1755 ehitas tollane Luke (Lugaži) mõisa omanik Carl Johann von Wrangel (Carl Johan Wrangel af Ludenhof) kihelkonnale Põhjasõjas purustatud vundamendile uue kiriku. Mõisale kuulusid tollal Valgas ka kõrts ja vesiveski Pedeli jõel.[23] Ka Paju mõis (Luhde Grosshof), mis juba vanast ajast kuulus Luke linnusele, müüdi Wrangelli poolt 1750. aasta paiku Weinhold Gotthard Barclay de Tollyle. Kuna orduriigi piir Tartu piiskopkonnaga läks mööda Pedeli jõge Väikese Emajõeni, siis kuulusid Paju ja Sooru maad ordu valduste hulka. Läti uurijate arvates lõpetas linnus eksistentsi XVIII sajandi alguses.[24]

1782, August Wilhelm Hupel märkis oma raamatus "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland", et Luke loss on varemetes.[25]

1793 on Mellini atlases veel üles tähendatud Luke loss (Schlos Lude) oja ääres, mis voolab Konnaojja.[26] Samuti on loss Rückeri kaardil 1839. aastast (Schloss Luhde), kuid arvatavasti ehitasid Wrangellid vana linnusehoone vahepeal ümber või lammutasid hoopis.

XX sajandi alguseks polnud linnusest enam midagi järele jäänud.[27]

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Tollal juba varemetes Luke linnuse plaan. Brotze

Luke linnus asetses vahetult enne Valgat vanast Volmari–Trikata–Tartu maanteest paar kilomeetrit loodes ja oli ehitatud Säde (Seda) jõkke voolava ülespaisutatud Gaidupe oja idakaldale.[28] Veel edasi kilomeeter loodesse, Härgmäe poole jäi teine rüütlimõis – keskajal von der Borgidele kuulunud Borrishof (Borgshof).

Linnus kujutas endast põhja-lõunasuunalist ristkülikukujulist kivist majalinnust, mille lõunaküljel asunud sissekäiku kaitsesid kaks nurgatorni. Majalinnuses oli 4 ruumi: eeskoda – hall e. "Diele", saal ja 2 väiksemat ruumi hoone põhjatiivas. Saali all asus kelder. Küllap pidi majalinnusel olema ka kaitsekorrus.

Hoonest veidi lõuna poole asetses eraldiseisev kivist neljakandiline väravatorn, kus oli 2 ruumi: köök ja söökla. Torni teise korruse olemasolu ei ole teada. Väravatornist vasakul asus palkidest abihoone. Linnus pidi olema ümbritsetud püstpalkidest tara või mingi muu puidust tõkkega, muidu poleks väravatornil olnud erilist mõtet. Mainitud on küll ümbritsevat hekki. Ida poolt kaitses linnuseõue ka 4 m kõrgune muldvall,[29] millest on praeguseks säilinud umbes 40-meetrine lõik.[27] Ilmselt on linnuse väljaehitamine jäänud poolikuks, vastasel juhul oleks sellest võinud välja areneda väike laagerkastell.

Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]

Linnusest mingeid maapealseid müüre säilinud ei ole. Alles on mõned pargipuudega kaetud vallikünkad. Oletataval linnusealal on mõned vanad vahvärk-taluhooned ja aiamaalapid. Valle, mille keskelt jookseb väike kruusatee, on märgata ka linnuseala lõuna-edelapoolsel küljel. Lõuna ja ida pool on märgata jälgi praeguseks kinniaetud territooriumi ümbritsenud vallikraavist.[30]

Linnusekompleks on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.[31]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti kaart
  2. "Pilis un muižas". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2014. Vaadatud 4. jaanuaril 2014.
  3. Luke kaart
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2014. Vaadatud 26. detsembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. http://www.castle.lv/castles4/orden-lat.html
  6. 6,0 6,1 http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Luhde&f=false, lk 292
  7. Valka valla koduleht, https://web.archive.org/web/20121231115859/http://valka.lv/valkas-pagasts/
  8. Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 131
  9. "Travelzone". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2014. Vaadatud 26. detsembril 2012.
  10. 10,0 10,1 "Visitvalka". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. jaanuar 2015. Vaadatud 8. jaanuaril 2015.
  11. http://www.herder-institut.de/?id=259&lang=eaqpnpqrxfbapf&suchstring1=erg0266#jump
  12. 12,0 12,1 Die Burgsuchungenin Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Von Dr. Helene Dopkewitsch, Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga, 25. Band, 1. Heft, Riga 1933, lk 61
  13. J. C. Brotze, "Estonica", Estopol OÜ, Tallinn, 2006 a., lk 299
  14. Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk 118 – 120, 141
  15. Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk 147
  16. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2014. Vaadatud 29. detsembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  17. "Livonia", vanu Liivimaa kaarte Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogust, Eesti Rahvusraamatukogu, Euroimmobiliare AS, Aktaprint
  18. Nyenstadti kroonika, II pt.
  19. Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 53
  20. http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Luhde&f=false, lk 293
  21. http://books.google.ee/books?id=xBlBAAAAcAAJ&pg=PA548&dq=Kirchspiel+Ermes&hl=en&sa=X&ei=I3PfULy0Iaqc0AWWsoHQCA&ved=0CEMQ6AEwAw#v=onepage&q=Kirchspiel%20Ermes&f=false, lk 542
  22. arhivi.lv, lk 8
  23. J. C. Brotze, "Estonica", Estopol OÜ, Tallinn, 2006 a., lk 293
  24. http://www.castle.lv/latvija/kondicii.html
  25. http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&pg=PA132&dq=Kirchspiel+Ermes&hl=en&sa=X&ei=kYzfUISxDYqb0QXov4GABw&ved=0CF8Q6AEwCDgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Ermes&f=false, lk 139
  26. Atlas von Liefland, 1798, von Ludwig August Graf Mellin, Riga, Der Walcksche Kreis, 1793, Järeltrükk AS Regio 1991
  27. 27,0 27,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2014. Vaadatud 26. detsembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  28. http://www.kartes.lv/?wp=57&lg=3&show_tb_map=true
  29. Brotze IX, Luke linnuse plaan 1692 a.
  30. Eesti vikiekspeditsioon Lätti, 2014
  31. Lugažu viduslaiku pils
Viitamistõrge: Rühma "" <references>-siltide vahel oleval <ref>-sildil nimega "68iwM" puudub sisu.