Valka vald

Allikas: Vikipeedia
Valka vald

läti Valkas pagasts

Valkas pagasts COA.png

Pindala: 279,84 km²
Elanikke: 1295 (2016)
Rahvastikutihedus: 4,6 in/km²
Keskus: Lugaži

Valka vald (läti keeles Valkas pagasts) on Läti Valka piirkonda kuuluv vald (2. järgu haldusüksus). 2009. aastani kuulus Valka rajooni. Vald piirneb sama piirkonna Valka linnaga ja Zvārtava, Vijciemsi ning Ērģeme vallaga, samuti ka Strenči piirkonna Plāņi ja Jērcēni vallaga. Eestis piirneb Valka vald Valgamaa Hummuli, Tõlliste, Karula ja Taheva vallaga, samuti ka Valga linnaga.

Vald ümbritseb Eesti-Läti piiril asuvat Valka linna. Pindalalt on tegemist Valka rajooni suurima vallaga.

Valla pindala on 280 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1295 inimest.[1] Valla keskus on Lugaži küla. Vallavanemaks on Pēteris Pētersons.[2]

Vald tekkis 1909. aastal. Aastal 1935 oli valla pindala 120,5 km² ja elanikke oli seal 1660.[3]Tänased piirid on vallal juba 1954. aasta haldusreformist alates, mil Valka külanõukoguga liideti likvideeritavad Lugaži ja Pedele külanõukogud.[4] Ajalooliselt on valla majanduskeskuseks olnud 1334. aastast teada olev Lugaži mõis. Suurema osa vallast võtavad enda alla metsad, mistõttu peamisteks tegevusaladeks on kujunenud metsamajandus ja puidutööstus.

Valla suuremad jõed on selle lõunapiiril voolav Koiva koos oma lisajõe Ujustega, Säde jõgi oma lisajõgede Purgaile ja Rikandaga ning Pedeli jõgi.

Valla vapi kilp on osalt hõbedane, pooleldi aga purpurne. Purpursel poolel on kujutatud hõbedasi jumalakäpa õisi, mida Lätis kohtab väga harva, ent Valka vallas – Ziemeļgauja (Põhja-Koiva) maastikukaitseala territooriumil on see sage. Purpurne värv rõhutab vallale iseloomulikke läti-eesti ühiseid jooni, sest nii Valka ümbruskonnas kui ka naaberkihelkondade eesti rahvariietel on sageli näha purpurivärvi. Ka jumalakäpa õied on purpursed.[5]

Vallas on üksteist küla. Valla keskuses Lugažis (vidējciems) oli 2016. aastal 257 elanikku. Teine sama kategooria küla on Sēļi, kus aastal 2016 oli 291 elanikku. Ülejäänud küladest kaks olid suvilapiirkonnad (vasarnīcu ciems) - Alieši, kus aastal 2015 oli 1 elanik, ja Bērzezers, kus püsielanikke ei olnud. Küladest kuus olid väikekülad (mazciems) - ilma elaniketa Kalnstaldoti, Ķeizarpurvs 16 elanikuga aastal 2007, Pedele 32 elanikuga aastal 2007, Saule 32 elanikuga aastal 2007, Tomēni 33 elanikuga aastal 2007 ja Zīle küla 35 elanikuga aastal 2016. Üks valla küla oli hajaküla (skrajciems) - Žuldiņas 14 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[6]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]