Mine sisu juurde

Linnuselään

Allikas: Vikipeedia

Linnuselään ehk lossilään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond[1]. Linnuseläänid kaotati 1620.–1630. aastatel[1] ja koos linnuseläänidega kaotati Eestimaal ka Linnuse/lossikohtud.

Liivimaa, Gerardus Mercatori Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura kaardil 1596

Rootsiaegses Eestimaa hertsogkonnas oli 16. sajandi lõpul, 7 linnuselääni: Tallinna, Haapsalu, Lihula, Koluvere[2], Paide, Rakvere ja Narva linnuselään, mida valitsesid linnuseasehaldurid. Linnuseläänide alla arvati Rootsi riigile kuuluvaid läänistamata alasid[1], linnuseläänid jagati omakorda mõisaläänideks[1]. Linnuselääne valitsesid linnuseasehaldurid, mõisalääne juhtisid foogtid. Igas linnuseläänis oli kümmekond mõisalääni, nt Padise kloostrilään, Jägala mõisalään, Keila mõisalään. Aadlivaldustes kehtis aadliomavalitsus, Rootsi kuningas oli 1584. aastal Eestimaa hertsogkonna moodustamisel, lepetega Eestimaa rüütelkonna loobunud rüütelkonna maadel õigusemõistmisest ja maksunõudmisest.

Poolaaegses Liivimaa hertsogkonnas ja hiljem Rootsiaegses Liivimaal: Karksi linnuselään, Vastseliina linnuselään[3], Laiuse linnuselään[4], Kastre linnuselään, Pärnu linnuselään[5], Viljandi linnuselään, Tarvastu linnuselään, Helme linnuselään, Kirumpää linnuselään[6], Põltsamaa linnuselään[7], Härgmäe linnuselään, Volmari (Valmiera) linnuselään, Trikāta linnuselään, Marienburgi linnuselään, Ronnenburgi linnuselään, Atsele lossilään[8].

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 297.
  2. Koluvere linnuselään hõlmas Kullamaa, Märjamaa ja Vigala kihelkonna.
  3. Saaga » Kaardikirjeldusraamatud, www.ra.ee
  4. Laiuse linnuselään hõlmas Laiuse linnust, Sikkona ja Ellenbachi mõisa ning Koddiseni, Rohikundi ja Wottigferi vakust
  5. Audru, Koonga, Tori, Tõstamaa
  6. Juhan Vasar, Eestlaste tõuline kujunemine ajaloolisel alal, Olion, nr. 2/1931
  7. Neanurme, Loopre, Sulustvere jt külad, 1641. aastal suurusega 111 adramaad
  8. linnuselääni hulka kuulusid peale linnusemõisa Schloß Adseli koos Hummelzeemi mõisaga veel Neuhof (Frauenthal), Taivola, Koickel, Didriküll ja Adsel – Schwarzhof mõis