Mine sisu juurde

Linnuselään

Allikas: Vikipeedia

Linnuselään ehk lossilään (rootsi k. slottslän) oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond[1]. Linnuseläänid kaotati 1620.–1630. aastatel[1] ja koos linnuseläänidega kaotati Eestimaal ka Linnuse/lossikohtud. Lossilääne oli erinevat tüüpi - pandiläänid, teenistusläänid ja krooniläänid.

Liivimaa, Gerardus Mercatori Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura kaardil 1596

Riigikantsler Axel Oxenstierna eestvedamisel viidi läbi Rootsi 1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldusega riigihalduse ja haldusreform, mille käigus moodustati Rootsi kuningriigis ajalooliste maakondade asemel haldusüksustena läänid (rootsi k. län) Rootsis, Soomes ja ka Läänemereprovintsides.

Eestimaal

[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsiaegses Eestimaa hertsogkonnas oli 16. sajandi lõpul, 7 linnuselääni: Harjumaal Tallinna linnuselään (Räffle slotzlähn[2], Revals slottslän[3]), keskus Toompea Väike linnus; Läänemaal Haapsalu (rootsi k. Hapsals slottslän)[4][5], keskus Haapsalu linnus; Lihula linnuselään, keskus Lihula; Koluvere[6] (Löde slottslän)[7][8], keskus Koluvere linnus; Järvamaal Paide (Wittensteinns lähn[9]), keskus Paide linnus; Virumaal Rakvere (Wäsenberg lähn[10]), keskus Rakvere linnus ja Narva linnuselään (Narfve slotzlähn[11]), keskus Narva ja Vasknarva lään (Nyie slotz lähn[12]) ning 1581–1589 Rakvere lään (Wesenbergs län[13]), Toolse lään (Tolsbårg lähn[14]), Porkuni lään (Borckholms lähn[15]).

Linnuselääne valitsesid linnuseasehaldurid, linnuseläänide alla arvati Rootsi riigile kuuluvaid läänistamata alasid[1], linnuseläänid jagati omakorda mõisaläänideks[1] ja vakusteks. Linnuselääne valitsesid linnuseasehaldurid, mõisalääne juhtisid foogtid (rootsi k. fogde). Igas linnuseläänis oli kümmekond mõisalääni, nt Tallinna innuseläänis - Padise kloostrilään (Padis klosterlän), Jägala mõisalään, Keila mõisalään. Aadlivaldustes kehtis aadliomavalitsus, Rootsi kuningas oli 1584. aastal Eestimaa hertsogkonna moodustamisel, lepetega Eestimaa rüütelkonnaga loobunud rüütelkonna maadel õigusemõistmisest ja maksunõudmisest.

Liivimaal

[muuda | muuda lähteteksti]

Poolaaegses Liivimaa hertsogkonnas ja hiljem Rootsiaegses Liivimaal[16]: Tartu linnuselään (Dorpt slottz lhän[17]), Karksi linnuselään (Karchus slotzlähn[18]), Vastseliina linnuselään[19] (Nyhusens slotzlähn[20]), Laiuse linnuselään[21] (Laijs slotzlähn[22]), Kastre linnuselään, Pärnu linnuselään[23] (Pernow lähn[24]), Viljandi linnuselään (Fellins slotzlähn[25]), Tarvastu linnuselään (Tarwest slotzlähn[26]), Helme linnuselään (Helmet slotzlähn[27]), Kirumpää linnuselään[28] (Kirimpä slotz lähn[29]), Põltsamaa linnuselään[30] (Offverpalens slotzlähn[31]), Härgmäe linnuselään (Ermis slotzlähn[32]), Volmari (Valmiera) linnuselään (Wolmar slotzlähn[33], Marienburgi linnuselään (Marienburgz slotz lähn[34]), Ronnenburgi linnuselään (Runeborgz lähn[35]), keskus Rauna linnus; Atsele ehk Koivaliina lossilään[36] (Adsels slotz lähn[37]), Riia lossilään (Rijga slottz lähn[38]), Dole lossilään (Dalens slotz lähn[39]), Üksküla lossilään (Uxküls slotz lähn[40]), Salaspilsi lossilään (Kirckholms slottzlähn[41]), Ādaži lossilään (Nymölens slotz lähn[42]), Nītaure lossilään (Nitow slotz lähn[43]), Mālpilsi lossilään (Lemborg slottz lähn[44]), Allaži lossilään (Alask slotz lähn[45]), Sigulda lossilään (Segwoldz slotz län[46]), Turaida lossilään (Treidens slotz lähn[47]), Krimulda lossilään (Cremon slotz lähn[48]), Nabe lossilään (Näbben slotzlähn[49]), Salatsi lossilään (Salis slotz lähn[50]), Augstroze lossilään (Hochroosentz slotzlän[51]), Võnnu lossilään (Wendens slotz län[52]), Mujani lossilään (Moian slotz lähn[53]), Asti ehk Burtnieki lossilään (Burtnick slotzlähn[54]), Ruhja lossilään (Ruin slotzlähn[55]), Koknese lossilään (Kåkenhusens slotzlähn[56]).

Gulbene lään (Swanenburgz lähn[57]), Ropaži lään (Rodenpois lähn[58]), Liepupe lään (Pernigals lähn[59]), Lemsalu lään (Lemsels lähn[60], Vainiži lään (Wainsels lähn[61], Lielstraupe lään (Store Roopz lähn[62]), Trikāta lään (Trikatens län[63]), Pebalgi lään (Pebals lähn[64]), Skujene lään (Schuin lähn[65]), Ērgļi lään (Erla (och Sesswegens) lähn[66]), Bērzaune lään (Bersons lähn[67]), Suntaži lään (Sundsels lähn[68]).

Soomes

[muuda | muuda lähteteksti]

Kesk- ja varauusaegse Rootsi kuningriigi Soome alal olid: Uusimaal Porvoo linnuselään (1523–1619) (rootsi k. Borgå län), keskus Porvoo; Ahvenamaal Kastelholmi linnuselään (1388–1634) (Kastelholms län), keskus Kastelholmi linnus; Korsholmi linnuselään (1384–1634) (Korsholms län), keskus Korsholmi linnus; Kokemäkimõisa linnuselään (1331–1634) (Kumogårds län), keskused Kokemäki mõis ja Pori; Savonlinna linnuselään (1475–1634) (Nyslotts län), keskus Olavinlinna linnus; Raasepori linnuselään (–1634) (Raseborgs län), keskus Raasepori linnus; Hämeenlinna linnuselään (–1634) (Tavastehus län), keskus Häme linnus; Viiburi linnuselään (1293–1634) (Viborgs län), keskus Viiburi linnus; Turu linnuselään (–1634) (Åbo län), keskus Turu linnus.

Rootsis

[muuda | muuda lähteteksti]
Stockholmi Tre Kronori loss

Kesk- ja varauusaegse Rootsi kuningriigi Rootsi alal olid: Arboga lään (rootsi k. Arboga län), keskus Arboga mõis; Axevalla lään (Axevalla län), keskus Axevalla; Borgholmi lään (Borgholms län), keskus Borgholmi loss; Borni lään (Borns hyttegårds län), keskus Born; Bråborgi lään (Bråborgs län), keskus Bråborg; Dalaborgi lään (Dalaborgs län), keskus Dalaborg; Ekholmi lään (Ekholms län), keskus Ekholm; Eskilstuna lään (Eskilstuna län), keskus Eskilstuna; Forsholmi lään (Forsholm län), keskus Forsholm; Gripsholmi lään (Gripsholms län), keskus Gripsholmi loss; Gävleborgi lossilään (Gävleborgs slottslän), keskus Gävleborg; Hofi lään (Hofs län), keskus Hovgården; Jönköpingi lossilään (Jönköpings slottslän), keskus Jönköpingi loss; Kalmari lossilään (Kalmar slottslän), keskus Kalmari loss; Karlsborgi lään (Karlsborgs län), keskus Karlsborg; Kronobergi lossilään (Kronobergs slottslän), keskus Kronobergi loss; Kungsöri lään (Kungsörs län), keskus Kungsör; Kägleholmi lään (Kägleholms län), keskus Kägleholmi loss; Köpingi lään (Köpings län), keskus Köping; Lindholmi lään (Lindholmens län), keskus Lindholmi linnus; Linköpingi lään (Linköpings län), keskus Linköpingi loss; Läckö lään (Läckö län), keskus Läckö loss; Lödöse lään (Lödöse län), keskus Lödös; Nyköpingi lään (Nyköpings län), keskus Nyköping; Näsgårdi lään (Näsgårds län), keskus Näsgård; Olsborgi lään (Olsborgs län), keskus Olsborg; Opensteni lään (Openstens län), keskus Opensten; Orreholmi lään (Orreholmens län), keskus Orreholm; Ringstaholmi lään (Ringstaholms län), keskus Ringstaholm; Rumlaborgi lään (Rumlaborgs län), keskus Rumlaborg; Stegeborgi lään (Stegeborgs län), keskus Stegeborg; Stegeholmi lään (Stegeholms län), keskus Stegeholm; Stockholmi lossilään (Stockholms slottslän), keskus Stockholmi Tre Kronori loss; Strömsholmi lossilään (Strömsholms län), keskus Strömsholmi loss; Stynaborgi lään (Stynaborgs län), keskus Stynaborg; Stäke lään (Stäkes län), keskus Almarestäketi loss; Sundbyholmi lään (Sundbyholms län), keskus Sundbyholmi loss; Svartsjö lään (Svartsjö län), keskus Svartsjö loss; Säteri lään (Säter gårds län), keskus Säter; Telge lään (Telgehus län), keskus Telge; Tuna lään (Tuna län), keskus Tuna; Uppsala lossilään (Uppsala (slotts)län), keskus Uppsala loss; Vadstena lossilään (Vadstena slottslän), keskus Vadstena loss; Vibyholmi lossilään (Vibyholms län), keskus Vibyholmi loss; Väsby lään (Väsby län), keskus Väsby; Västerå lossilään (Västerås län), keskus Västerå loss; Älvsborgi lossilään (Älvsborgs slottslän), keskus Älvsborg; Örby lään (Örbyhus län), keskus Örbyhusi loss; Örebro lään (Örebro slottslän), keskus Örebro loss; Öresteni lään (Örestens län), keskus Öresteni kindlus; Östhammari lään (Östhammars län), keskus Östhammar.

Roskilde rahulepingu järel ka Helsingborgi lään (Helsingborgs län), keskus Helsingborgi loss; Landskrona lään (Landskrona län), keskus Landskrona loss; Malmöhusi lään (Malmöhus slottslän), keskus Malmöhusi loss.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 3 4 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 297.
  2. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Räffle slotzlähn 1620. s. 282-292, 295
  3. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Andra delen - Häft 3. I. Harrien, Revals slottslän. F. 365. s. 562-564
  4. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Wackabook uthi Håpsall lähn 1620. s. 296-299
  5. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. II. Wiek jämte Dagö och Ösel. Hapsals läns. 584
  6. ↑ Koluvere linnuselään hõlmas Kullamaa, Märjamaa ja Vigala kihelkonna.
  7. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Vackabook uthi Lode slotts lhänn 1620. s. 302-303
  8. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. II. Wiek jämte Dagö och Ösel. Lode läns. 584
  9. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Wackabook uthi Wittensteims lähn 1620. s. 303-308
  10. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Wäsenberg och Tolsborgz lähn 1620. s. 296, 312
  11. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Vackabok uthi Narfve slotzlähn 1620. s. 308-311
  12. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Nyie slotz lähn 1620. s. 311
  13. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Andra delen - Häft 3. Tolsburgs län. s. 656
  14. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Wackabook uthi Tolsbårgz lähn 1620. s. 313
  15. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Wackabook uthi Borckholms lähn 1620. s. 313
  16. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Andra delen - Häft 3. II. Wiek (jämte Dagö och ösel).. s. 619-630
  17. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Jordebok och förläningsregister över Livland 1630. Dorpt slottz lhän 1630. s. 313-317
  18. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Karchus slotzlähn 1630. s. 327-328
  19. ↑ Saaga » Kaardikirjeldusraamatud, www.ra.ee
  20. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Nyhusens slotzlähn 1630. s. 318
  21. ↑ Laiuse linnuselään hõlmas Laiuse linnust, Sikkona ja Ellenbachi mõisa ning Koddiseni, Rohikundi ja Wottigferi vakust
  22. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Laijs slotzlähn 1630. s. 320
  23. ↑ Audru, Koonga, Tori, Tõstamaa
  24. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Pernow lähn 1630. s. 320-321
  25. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Fellins slotzlähn 1630. s. 329
  26. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Tarwest [slotzlähn 1630. s. 329
  27. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Helmet slotzlähn 1630. s. 329
  28. ↑ Juhan Vasar, Eestlaste tõuline kujunemine ajaloolisel alal, Olion, nr. 2/1931
  29. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Kirimpä slotz lähn 1630. s. 318
  30. ↑ Neanurme, Loopre, Sulustvere jt külad, 1641. aastal suurusega 111 adramaad
  31. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Offverpalens slotzlähn 1630. s. 320
  32. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Ermis slotzlähn 1630. s. 330
  33. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Wolmar slotzlähn 1630. s. 327
  34. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Marienburgz slotz lähn 1630. s. 318-319
  35. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Runeborgz lähn 1630. s. 330
  36. ↑ linnuselääni hulka kuulusid peale linnusemõisa Schloß Adseli koos Hummelzeemi mõisaga veel Neuhof (Frauenthal), Taivola, Koickel, Didriküll ja Adsel – Schwarzhof mõis
  37. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Adsels slotz lähn 1630. s. 319
  38. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Rijga slottz lähn 1630. s. 321
  39. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Dalens slotz lähn 1630. s. 321-322
  40. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Uxküls slotz lähn 1630. s. 322
  41. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Kirckholms slottzlähn 1630. s. 322
  42. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Nymölens slotz lähn 1630. s. 322
  43. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Nitow slotz lähn 1630. s. 323
  44. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Lemborg slottz lähn 1630. s. 323
  45. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Alask slotz lähn 1630. s. 323
  46. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Segwoldz slotz län 1630. s. 323
  47. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Treidens slotz lähn 1630. s. 324
  48. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Cremon slotz lähn 1630. s. 324
  49. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Näbben slotzlähn 1630. s. 325
  50. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Salis slotz lähn 1630. s. 325
  51. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Hochroosentz slotzlän 1630. s. 326
  52. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Wendens slotz län 1630. s. 327
  53. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Moian slotz lähn 1630. s. 327
  54. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Burtnick slotzlähn 1630. s. 328
  55. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Ruin slotzlähn 1630. s. 328-329
  56. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Kåkenhusens slotzlähn 1630. s. 332-333
  57. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Swanenburgz lähn 1630. s. 319
  58. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Rodenpois lähn 1630. s. 323
  59. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Pernigals lähn 1630. s. 325
  60. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Lemsels lähn 1630. s. 325
  61. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Wainsels lähn 1630. s. 326
  62. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Store Roopz lähn 1630. s. 326
  63. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Trikatens län 1630. s. 327
  64. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Pebals lähn 1630. s. 330
  65. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Schuin lähn 1630. s. 331
  66. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Erla (och Sesswegens) lähn 1630. s. 331
  67. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Bersons lähn 1630. s. 332
  68. ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Sundsels lähn 1630. s. 333

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Linnuselään&oldid=7117345"