Limšeni mõis
Limšeni mõis (saksa keeles Limschen, läti keeles Limšenu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Limbaži piirkonnas Staicele vallas Limšeni külas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sealsed valdused kuulusid algselt Rozēni mõisale. Aastal 1747 läks mõis Engelhardtide valdusse. Aastal 1775 ostis selle major Balthasar Adolph Güldenhof. Engelhardtid ei olnud aga nõus kogu valdustest loobuma ja nii eraldati sellest aastal 1809 Limšeni mõis, mis jäi Engelhardtidele; ühtlasi tagastasid nad ostusummast 4200 taalrit.[1]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3/4 adramaad, sellele allus 24 mees- ja 33 naishinge.[2] Aastal 1757 kuulus mõisale 4 ja 1/4 adramaad maad. Aastal 1734 oli mõisal koos Rozēni mõisaga adramaid 2 ja 3/8, aastal 1688 aga neli. Aastal 1641 oli nende mõisate suurus 1 ja 1/2 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisa suurus 9/20 adramaad, aastal 1881 aga 1 ja 66/80, lisaks veel 1 ja 3/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 143
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 247.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 138
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 127.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 353.
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 135.