Ungurpilsi mõis
|
See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Ungurpilsi vasallilinnus. |
.jpg)
Ungurpilsi mõis (saksa keeles Schloß Pürkeln, läti keeles Ungurpils muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Limbaži piirkonnas Aloja vallas Ungurpilsi külas.
Mõisa omanikele kuulus Aloja kihelkonnas patronaadiõigus, kaaspatroonideks oli teiste rüütlimõisade omanikud.
Mõisa pargis kasvav Ungurpilsi pargi lehis on looduskaitse all.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
XIII sajandi lõpus kuulus Ungurpils Riia peapiiskopi vasallile Berthold von Walmile. 1306. aasta 18. veebruaril müüs viimane Ungurpilsi küla Riia peapiiskopi Friedrich Bernsteini nõusolekul Riia kodanikule Johann von Ostinghausenile, kes ilmselt rajas ka Ungurpilsi vasallilinnuse. 1339. aastal loovutas Ostinghusen linnuse 330 marga hõbeda eest Gerhard von Ungernile (Gerardo ab Ungaria), kelle suguvõsale kuulus see kuni 1760. aastani. Seejärel ostsid mõisa Buddenbrockid.[2] Aastal 1840 pantis Ungurpilsi ja Aloja mõisa Hollandi konsul Johann Friedrich von Schroeder, kes sai selle pärusvaldusena 1843. aastal.[3] Tema suguvõsa kätte jäi mõis XX sajandi alguseni. Viimane omanik oli aastatel 1909−1920 vabahärra Alexis von der Osten-Sacken.
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 5/8 adramaad, sellele allus 173 mees- ning 203 naishinge.[4] Aastal 1757 oli mõisa suurus koos Aloja mõisaga 16 ja 7/8, aastal 1734 oli adramaid 5 ja 8/8, aastal 1688 aga kolmteist. Aastal 1641 oli mõisa suurus 10 ja 3/4 adramaad.[5] Aastal 1832 oli Ungurpilsi ja Aloja mõisal adramaid 14 ja 3/20, aastal 1881 aga 11ja 3/20, lisaks veel 15 ja 42/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[6]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Vogelsang, hilisem Ehrmuisch.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 139-140
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 129.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 246.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 138
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 127.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 52.
Kirik: Aloja kirik
Pastoraat: Aloja kirikumõis
Peamõisad: Aloja mõis | Dripati mõis | Limšeni mõis | Puikule mõis | Rozēni mõis | Stakenberģi mõis | Ungurpilsi mõis | Urga mõis | Vīķi mõis
Kõrvalmõisad: Ahre mõis | Kārlītise mõis
Karjamõisad: Brinemoise mõis | Dilga mõis | Dudele mõis | Elisabethhofi mõis | Ermuiža mõis | Graudiņi mõis | Großhofi mõis | Kabbuli mõis | Kalna Rigali mõis | Karolinenhofi mõis | Ķīlise mõis | Krumini mõis | Mankaini mõis | Ņurka mõis | Paurise mõis | Puršēni mõis | Radsini mõis | Skarbuļi mõis | Staicele mõis | Strunķise mõis | Teterise mõis | Valdrava mõis | Vēverīte mõis | Vītiņši mõis