Aloja mõis
Aloja mõis (saksa keeles Allendorf, läti keeles Alojas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ungurpilsi kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda Aloja linna.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algselt oli see Orgistele kuulunud Stabegi vasallilinnuse apartemendiks ehk omanike esinduselumaja asukohaks. Aastal 1565 ostsid selle Ungurpilsi mõisa omanikud Ungernid. Neile kuulus Aloja kuni 1760. aastani. Seejärel ostsid need valdused Buddenbrockid. Aastal 1817 eraldati Aloja mõis ametlikult Ungurpilsi mõisast.[1] Aastal 1840 ostis need Hollandi konsul Johann Friedrich von Schröder.[2]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 9 ja 1/4 adramaad, sellele allus 127 mees- ning 174 naishinge.[3] Aastal 1757 oli mõisa suurus koos Ungurpilsi mõisaga 16 ja 7/8, aastal 1734 oli adramaid 5 ja 8/8, aastal 1688 aga kolmteist. Aastal 1641 oli mõisa suurus 10 ja 3/4 adramaad.[4] Aastal 1832 oli Ungurpilsi ja Aloja mõisal adramaid 14 ja 3/20, aastal 1881 aga 11ja 3/20, lisaks veel 15 ja 42/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 139-140
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 129.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 246.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 138
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 127.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 16.
Kirik: Aloja kirik
Pastoraat: Aloja kirikumõis
Peamõisad: Aloja mõis | Dripati mõis | Limšeni mõis | Puikule mõis | Rozēni mõis | Stakenberģi mõis | Ungurpilsi mõis | Urga mõis | Vīķi mõis
Kõrvalmõisad: Ahre mõis | Kārlītise mõis
Karjamõisad: Brinemoise mõis | Dilga mõis | Dudele mõis | Elisabethhofi mõis | Ermuiža mõis | Graudiņi mõis | Großhofi mõis | Kabbuli mõis | Kalna Rigali mõis | Karolinenhofi mõis | Ķīlise mõis | Krumini mõis | Mankaini mõis | Ņurka mõis | Paurise mõis | Puršēni mõis | Radsini mõis | Skarbuļi mõis | Staicele mõis | Strunķise mõis | Teterise mõis | Valdrava mõis | Vēverīte mõis | Vītiņši mõis