Mine sisu juurde

Aleksandr Arkadjevitš Suvorov

Allikas: Vikipeedia
Vürst Aleksandr Suvorov (1851)

Vürst Aleksandr Arkadjevitš Suvorov (vene Александр Аркадьевич Суворов, Суворов Александр Аркадьевич, князь Италийский, граф Рымникский; 1. juuni 1804 (vkj.) – 31. jaanuar 1882 Peterburi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindraladjutant ja jalaväekindral) ja riigitegelane.

Tema vanaisa oli Venemaa generalissimus Aleksandr Vassiljevitš Suvorov, isa oli kindral Arkadi Suvorov, kes hukkus 13. aprillil 1811 Râmnicul Sărati jõe forsseerimisel, ja ema oli Jelena Aleksandrovna Narõškina.

Kuni 1816 kasvatati teda jesuiitide pansionis Peterburis. Seejärel õppis ta Saksamaal Göttingeni ülikoolis. Aastal 1824 naasis ta Venemaale ja arvati junkruks ihukaardiväe ratsapolgus. 14. detsembril 1825 sai ta lipujunkruks (эстандарт-юнкер), 1. jaanuaril 1826 kornetiks. Ta käis läbi dekabristidega ja vahistati korraks, kuid vabastati kiiresti.

Sõjaväeteenistus

[muuda | muuda lähteteksti]

Suvorov osales Vene-Pärsia sõjas 1826–1828, kus paistis vahvusega silma ja ülendati keisri tiibadjutandiks. Vene-Türgi sõja 18281829 tegi ta kaasa, olles keisri käsutuses. Sõjaliste teenete eest ülendati ta staabirittmeistriks.

1830. aasta Poola ülestõusu mahasurumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Poola 1830. aasta ülestõusu mahasurumisel paistis ta silma lahingutes, sealjuures rünnakus Varssavile. Ta saadeti parlamentäärina ülesõusnute juurde allaandmistingimuste üle läbi rääkima ja pärast saatis sõjaväe ülemjuhataja Ivan Paskevitš ta Peterburi teatega ülestõusu mahasurumisest. Sel puhul kiitsid teda oma luuletustes nii Aleksandr Puškin kui Vassili Žukovski.

18311832 oli ta kaardiväepataljoni ülem, 18391842 11. Phanagorase grenaderipolgu ülem, alates 30. augustist 1839 kindralmajor, alates 25. juunist 1846 kindraladjutant, 1847–1848 Kostroma kuberner.

Balti kubermangude kindralkubernerina

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli 1848–1861 Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner, Riia sõjakuberner.[1]. Eduka tegevuse eest Krimmi sõja ajal autasustati teda Püha Aleksander Nevski ordeniga. Septembris 1859 ülendati ta jalaväekindraliks.

Ta immatrikuleeriti 1849. aastal Saaremaa (nr. 86), Eestimaa (nr. 310), Kuramaa (nr. 313) ja Liivimaa (nr. 368) rüütelkonda.[2]

18. oktoobrist 1861 kuni 1866. aastani oli ta Peterburi sõjakindralkuberner.

Sellest kohast pidi ta loobuma, kui Dmitri Karakozov tegi Aleksander II-le atentaadi. Suvorov määrati samal aastal kogu jalaväe kindralinspektoriks[3] ja jäi sellele kohale kuni oma surmani.

Ta abiellus Ljubov Vassiljevna Jartsovaga (1811–1867).[4] Abielust sündisid:

  1. Байкулова С. З., Матвеева И. У., Бауман А. Л.: Руководители Санкт-Петербурга, С. Петербург-Москва: Нева, ОЛМА-Пресс, 2003, ISBN 5765421148 lk.94–98
  2. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882 vapp info
  3. Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935 lk.591
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland, Görlitz, 1930 lk.307
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland, Görlitz, 1930 lk.314–315
  • Arnold von Tideböhl: Fürst Alexander Suworow, General-Gouverneur von Liv-, Esth- und Kurland, 1848–1861, Als Manuscript gedruckt, Riga 1862–63 ESTER

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Jevgeni Aleksandrovitš Golovin
Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner
18481861
Järgnev
Wilhelm Heinrich von Lieven
Eelnev
Pavel Nikolajevitš Ignatjev
Peterburi kindralkuberner
18611866
Järgnev
Jossif Gurko