Mine sisu juurde

Vassili Sollogub

Allikas: Vikipeedia
Vassili Sollogub (1899)

Vassili Sollogub (poola keeles Wasilij Sołłogub, vene keeles Василий Устинович (Иустинович) Соллогуб; 23. august 18481. veebruar 1917 Petrograd) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.

Ta õppis Nikolai Kindralstaabi Akadeemias, osales 18771878 Vene-Türgi ja 19041905 Vene-Jaapani sõjas, ülendati 1897 kindralleitnandiks ja oli 1905. aasta revolutsiooni ajal 4. detsembrist 1905 kuni 17. oktoobrini 1906 ajutine Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner.[1] [2]

12. detsembril 1905 ähvardas kindralkuberner Sollogub avalikus teadaandes terved eesti vallad põhjakubermangudesse välja saata ja tuua nende asemele sisekubermangudest uued elanikud, s.o venelased.[3]

19. detsembril 1905 andis krahv[4] Sollogub revolutsiooniliikumise mahasurumiseks karistussalkadele välja käskkirja nr 1, milles käskis neil taastada seaduslik võim ning kasutada selleks vajaduse korral ka suurtükiväge.[5]

22. septembri 1906 õhtul üritati teda tappa, kui Riias maja aknast visati pomm tänaval jalutanud Sollogubi suunas, kuid keegi vigastada ei saanud.[6]

Tema isa Ustin Antonovitš Sollogub oli õuenõunik, vend Vladimir kindral ja Aleksandr staabikapten.[7]

Eelnev
Krahv Pjotr Bagration aastani 1876
Ajutine Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner
19051906
Järgnev
Parun Aleksandr Möller-Zakomelski