Licht
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2011) |
Juudi kultuuriselts Licht oli Tallinnas 1926. aastal asutatud marksismi-leninismi poliitilist suunda toetav antisionistlik ühiskondlik organisatsioon, mille liikmed (umbes 120 inimest) olid Eestis elavad juudi rahvusest isikud.[1]
Seltsi liikmed tegid koostööd NSV Liidust juhitava Kommunistliku Internatsionaali allorganisatsiooni MOPR-i ehk Rahvusvaheline Revolutsioonivõitlejate Abistamise Organisatsiooni ja Rootsis (Skandinaavia maades) paiknenud EKP KK Organisatsioonilise Bürooga ning levitas kommunistlikku kirjandust.[1]
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]1938. aastal oli Lichti esimees Moses Sachs, aseesimees pangadirektor Leo Aisenstadt (1912–1975). Selts tegutses Tallinnas Lembitu tänaval Moses Sachsi korteris. 1927. aastal asutati seltsi osakond ka Valgas.
Moses Sachs oli lõpetanud Valga Vene gümnaasiumi ja õppinud seal meistri juures juveliiritööd. Pärast Eesti iseseisvumist kolis ta 1918. aastal Tallinna, kus töötas suuremas juveelitöökojas. Haaratud marksismi-leninismi ideedest, tellis ta NSV Liidust raamatuid ja ajakirju, ja oli veendunud, et NSV Liit on tööliste paradiis. Nõukogude–Saksa sõja puhkedes evakueerus ta Nõukogude tagalasse ja poos end 1941. aastal üles, jättes abikaasale ja tütrele kirja, et ei suuda üle elada oma ideede täielikku nurjumist.[2]
Teised juhatuse liikmed olid Siimon Kitt, Leo Epstein, Leo Abramovitš, Lazar Vseviov ja Siimon-Ber Strassman. Mitmed Lichti aktivistid, sh Lazar Vseviov, Leo Aisenstadt, Jossif Goldman jt astusid 1936. aastal EKP liikmeiks. Selts trükkis jõuka juudi kaupmehe poja, pangadirektori, Baseli ülikooli lõpetanud Leo Aisenstadti[3] korteris marksistlikku kirjandust ja ajakirja Kommunist. Trükkalid olid Leo Aisenstadti abikaasa Ksenia Aisenstadt ja Lazar Vseviovi abikaasa Sosja Schmotkina.[4]
Suur osa Lichti liikmeid võttis osa 1940. aasta riigipöördest.[1] Riigipöörde järel likvideeris Nõukogude võim juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juulis-augustis kõik juudi seltsid, ühingud ja korporatsioonid, tehes seda Lichti esitatud nimekirja alusel. 108 Lichti liikmest astus hävituspataljonidesse 15.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Licht". ENE 4. köide. Tallinn 1972. Lk 432
- ↑ Velly Roots. "Elhonen Saks: Ühe inimese saatuses peegeldub sageli kogu rahva lugu". Kultuur ja Elu, 2/2010
- ↑ Aisenstadtide suguvõsast pärines ka Eesti juutide kultuuromavalitsuse juht Hirsch Aisenstadt, kes astus Grigori Aisenstadti nime all NKVD hävituspataljoni ja represseeriti 1949. aastal.
- ↑ Kogumik "1940. aasta revolutsioon Eestis". Lk 22
/NENE4_page_0468.jpg){kind=link}