Leopold Vigla

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Leopold Voldemar Vigla (9. jaanuar 1900 Kipastu, Rannu kihelkond, Tartumaa10. juuli 1974 Tallinn) oli eesti dirigent, akordionist ja muusikapedagoog.

Ta lõpetas 1919. aastal Tartus muusikaõpetajate suvekursused.

Aastatel 19231941 töötas ta Narvas muusikaõpetajana, lisaks aastatel 19231938 Narva Teatris direktori ja muusikajuhina.

Nõukogude–Saksa sõja ajal oli ta mobiliseeritud Eesti Laskurkorpusse.

Hiljem oli ta lühikest aega Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpilliorkestri (ja veidi aega ka filharmoonia enda) direktor.

Aastatel 19491963 oli ta Tallinna muusikakooli akordioniõppejõud, tema algatusel loodi seal aastal 1949 rahvapilliosakond. Aastatel 19631974 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi akordioniõppejõud. Tema õpilased olid Heinrich Annion, Uno Arro, Vladimir Bonakov, Heldur Jakon, Endel Jukk, Vello Karu, Nikolai Kravtsov, Igor Nikitin, Henn Rebane, Venda Tammann ja Enn Tomson.

Ta juhatas aastast 1965 Vabariiklikku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestrit; ta on olnud (aastatel 1947, 1950, 1965, 1969) üldlaulupidude üldjuhtide seas.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on koostanud akordioniõpikuid ja -noodikogumikke ning teinud nende jaoks seadeid.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1960 – "Akordionimängu õpik"
  • 1963 – "Akordionimängu põhialused"

Muusikajuht[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti muusika biograafiline leksikon. 2. köide: N–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008, lk. 531.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]