Lech (jõgi)

Lech
Lähe	Põhja-Lubjakivi Alpid 47° 10′ 25″ N, 10° 0′ 14″ E
Suubub	Doonau 48° 44′ 6″ N, 10° 56′ 11″ E
Valgla maad	Saksamaa, Austria
Valgla pindala	4126 km²
Pikkus	264 km
Vooluhulk	115 m³/s
	Lechi valglaLechi valgla

Lech (ladina: Licus, Licca) on jõgi Austrias ja Saksamaal. See on Doonau parempoolne lisajõgi. Selle lähe asub Austria Vorarlbergi liidumaal, kus jõgi voolab välja Formarinsee järvest Alpides kõrgusel 1865 m. See voolab põhja-kirde suunas ja ületab Saksamaa piiri, moodustades Lechfalli, 12 m kõrgune kose; seejärel siseneb jõgi kitsasse kuristikku (Lechschlucht). Alpidest lahkudes siseneb jõgi Saksamaa Baieri liidumaal kõrgusel 790 m Füsseni juures Allgäu tasandikule, kus see moodustab piiri Švaabimaaga. Jõgi voolab läbi Füsseni linna ja läbi Forggensee, tehisjärve, mis talviti tühjaks lastakse. Siin moodustab see kärestiku ja joa.

Jõgi voolab edasi põhja suunas läbi Lechraini piirkonna ning läbib Schongau, Landsbergi, Augsburgi (kus temasse suubub Wertach) ja Raini linna enne Doonausse suubumist just Donauwörthi all kõrgusel 410 m. Jõgi ei ole laevatatav, mis on tingitud selle kärestikulisest iseloomust ja kruusakihtidest, mis ummistavad jõesängi. Füsseni lähedal asuvast Neuschwansteini lossist on eriti suurepärane vaade Lechi orule.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjed 8./7. aastast eKr tõendavad, et jõe nime on esmamainitud keldi hõimu nimes Licates. Jõge kutsuti 2. sajandil nimega Likios või Likias. 570. aasta paiku leidub ürikutes nimi Licca. 8. sajandil ilmusid nimed nagu Lecha ja Lech. Mõistet Licus kasutati ikka veel aastal 1059.

Nimi sarnaneb kõmri keele sõnale llech ("kiviplaat") ja bretooni keele sõnale lec'h ("hauakivi"). Selles kontekstis tähendab sõna "Lech" "kivine".

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rohkem kui ühel korral on ajaloolised sündmused otsustatud selle jõe kallastel.

278. aastal võitis Rooma keiser Probus burgundide ja vandaalide suuremat sissetungiväge, mis oli rüüstanud Rooma Raetia provintsi.
Lechfeldis, kivisel tasandikul Lechi ja Wertachi vahel Augsburgi lähedal võitis Otto I augustis 955 madjareid.
Raini lahingus aprillis 1632 võitis Rootsi kuningas Gustav II Adolf ja haavas surmavalt Johann T'Serclaes von Tillyt.