Landsbergi vangla
Landsbergi vangla ehk War Criminal Prison Nr. 1 oli Baieris (Saksamaa) Lechi-äärses Landsbergis tegutsenud kinnipidamis- ja karistusasutus, vangla ning hukkamispaik.
Landsbergi vangla rajamine lõpetati 1910.
Ameerika sulges ehitise 1958. aastal, mil see anti üle Saksamaa Liitvabariigile. Praegu haldab asutust Baieri Justiitsministeeriumi Vanglateenistus.
Algselt hoiti seal nii uurimise all olevaid kinnipeetavaid kui ka vange. Landsbergi vangla on kogunud tuntust mitmete asukate poolest, nagu Adolf Hitler, Rudolf Heß.
Kinnipidamiasutusena[muuda | muuda lähteteksti]
Adolf Hitleri ja tema lähikondlaste vangistus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Hitler-Ludendorffi putš#Kohtumõistmine
Hitler-Ludendorffi putši 2. päeval (9. november 1923) viinud Hitler, Ludendorff, Röhm ja Göring 2000 putši toetajat Müncheni Odeonsplatzile. Seal astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid ning ajasid putšistid laiali. Tapluses sai Hermann Göring kõhupiirkonda haavata, Hitler nihestanud kukkudes üksnes õlga.
26. veebruarist 1924 toimus 24 päeva jooksul Müncheni Blutenburgstrasse jalaväekooli kohtusaalis riigireetmisprotsess riigipöördekatse juhi Adolf Hitleri ja tema käsilaste, nende hulgas kindral Ludendorffi, Rudolf Heßi, Wilhelm Fricki, Hermann Kriebeli, Emil Maurice'i ja Ernst Röhmi üle.
Vanglaelu kongis nr 7[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Adolf Hitler#Landsbergi vanglas
1924. aastal Müncheni Blutenburgstrasse jalaväekooli kohtusaalis toimunud riigireetmisprotsessil määrati Adolf Hitlerile nurjunud riigipöördekatse eest viieaastane vangistus.
Hitler sai marsil vigastada, kuid tõenäoliselt püsivaid tervisekahjustusi see vigastus kaasa ei toonud, kuna 8. jaanuaril 1924 kirjutas Lechi-äärse vangla arst, ülemmeditsiininõunik dr Joseph Brinsteiner: "Patsient on sisendava oraatoriandega, kütkestav isiksus... Nurjunud putšist tingitud ajutine depressioon ei anna alust järeldada, nagu esineks tal mingeid patoloogilisi hälbeid."[1]
Landsbergi vanglas oli toit hea, seal oli aed ja ligipääs paljudele ajalehtedele ja raamatutele. Hitler luges seal Friedrich Nietzsche, Marxi, Treitschke, Bismarcki jt teoseid.
Hitleri kong asus esimesel korrusel ja selle tähiseks oli nr 7. Kongis nr 7 viibisid temaga koos Rudolf Hess, Friedrich Weber ja ooberst Hermann Kriebel. Seal dikteeris ta "Neli ja pool aastat võitlust valede, rumaluse ja argpükslusega" algul autojuht Emil Maurice'ile ja edasi Rudolf Heßile.[2]. Heß tutvustas Hitlerit Müncheni ülikooli poliitilise geograafia professorile Karl Haushoferile, kes käis vanglas külas.
Baieri ülemkohus vabastas Hitleri vanglast ennetähtaegselt 19. detsembril 1924.
Vangid (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]
- Adolf Hitler, 1923/24
Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa kinnipidamisasutusena[muuda | muuda lähteteksti]
Vangid
Sõjakurjategijate elu- ja hukkamispaigana[muuda | muuda lähteteksti]
1946. aastal nimetas General Joseph T. McNarney Landsbergi vangla ümber sõjakurjategijate vanglaks nr 1 (inglise keeles War Criminal Prison Nr. 1). Teise maailmasõja järel kasutas Saksamaa okupeerija (Ameerika Ühendriikide sõjaväe näol) hoonet Dachau protsesside ja Nürnbergi protsessidel süüdi mõistetud Kolmanda Reichi funktsionääride karistuspaigana. Mitmele neist oli see viimseks peatuspaigaks enne hukkamist poomise läbi.
- Sepp Dietrich
- Hellmuth Felmy
- Otto Hofmann
- Karl-Adolf Hollidt
- Hermann Hoth
- Waldemar Klingelhöfer
- Gustav Knittel
- Alfried Krupp
- Hans Heinrich Lammers
- Wilhelm List
- Erhard Milch
- Joachim Peiper
- Martin Sandberger
- Gustav Adolf Steengracht von Moyland
- Otto Steinbrinck
- Walter Warlimont
- Bernhard Weiss
- Martin Gottfried Weiss (Dachau koonduslaagri komandant)
- Karl Brandt (Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu)
Viie ja poole aasta jooksul hukati seal ligi 300 sõjakurjategijat, 259 surmaotsust viidi ellu poomise läbi ja 29 tulistamissurma läbi.[3]
Ameerika Ühendriikide armee (United States Army) poos mais 1946 nelja päeva jooksul Dachau koonduslaagri 8 endist SS-lasest valvurit üles.[4]
Nende laibad, kellele järele ei tuldud, maeti vangla surnuaeda.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ (Neumann ja Eberle, 53:2013.
- ↑ Max Amann muutis raamatu pealkirja "Mein Kampfiks"
- ↑ "Case closed". Time.com. 18. juuni 1951. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.08.2013. Vaadatud 8.03.2014.
- ↑ "14 More Die for Crimes at Dachau". The Montreal Gazette. 30. mai 1946. Vaadatud 25.10.2017.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Landsberg Prison seisuga 25.10.2017.