Laine-Astrid Bils

Laine-Astrid Bils Tallinna Kaarli kirikus orelit mängimas

Laine-Astrid Bils (16. veebruar 1928 Tallinn – 19. juuli 2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör.

Elukäik

Bils Riikliku Inglise Kolledži vormis

Laine-Astrid Bils õppis aastatel 1936–1940 Riiklikus Inglise Kolledžis.

Teise maailmasõja ajal töötas ta 13–16-aastaselt suviti üksi isatalus: talitas loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta.

Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina

1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikus. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis ühest kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega.

Bils juhatamas enda asutatud Tallinna Taksopargi meeskoori

1953. aastal abiellus ta Aleksander Itskovitšiga ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, õppides 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel; pärast seda tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastast töötas ta koondise Ookean kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, selle kõrvalt asutas ta mees- ja naisansambli nii Tallinna Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses, juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil.

Pedagoogilises instituudis töötamise ajal anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma; pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse.

Tegevus filmilavastajana

1980. aastal kutsuti ta tööle Tallinnfilmi, kus töötas kuni pensionieani. Pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja ta võeti Eesti Kinoliidu liikmeks.

Selles filmistuudios valmis tal režissöörina neli dokumentaalfilmi (lisaks oli ta ka neist mõne filmi stsenarist, helirežissöör või -kujundaja ja monteerija):

• "Lumine valgus" (1990) – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (kaasstsenarist Arvo Valton);
• "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu;
• "Amazonia III: Naissaar – Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ja mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;
• "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväe ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.

Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse.

Välislingid

• Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Tallinna Pagari tänava julgeolekumajast ja perekond Bilsi sekeldustest seoses julgeolekuorganitega. Eesti Mälu Instituut