Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kuressaare Püha Nikolai kirik
Kuressaare Püha Nikolai kirik (september 2010)
Riik	Eesti
Asukoht	Lossi tänav 8, Kuressaare
Ehituse lõpp	1790
Sissepühitsemine	1790
Koordinaadid	58° 15′ 3,9″ N, 22° 28′ 59,1″ E

Kuressaare Püha Nikolai kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalas olev õigeusu kirik Saaremaal Kuressaare linnas Lossi tn 8.

Ajaloost

Teadaolevad andmed õigeusklike olemasolust Saaremaal pärinevad 1710. aastast. Pärast 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepingut jäid Eesti- ja Liivimaa Venemaa keisririigi koosseisu. Selle tulemusel oli Arensburgi vene elanikkond 25 aasta jooksul kasvanud märkamatult nii suureks, et tekkis vajadus asutada õigeusklik kogudus 1747. aastal.

Kuressaare Püha Nikolai polgukirik ja puukirik

Venemaa keisririigi Pühim Valitsev Sinod andis 11. augustil 1747 välja määruse Saaremaale väikese puukiriku ehitamise kohta Arensburgi (Kuressaare) linna. Riia kubermanguvalitsus sai korralduse rahastada kiriku ehitamist kubermangu tuludest. Sinodi määrus sisaldas ka korraldust ehitada kirikut teenindavale vaimulikkonnale vajalikud eluasemed. Venemaa keisrinna Katariina II annetas õigeusu jumalateenistuse läbiviimiseks vajalikud kirikutarbed. Pühima Valitseva Sinodi liige piiskop Simon ja koguduse esimene preester Simeon Zaklinski pühitsesid kiriku 9. mail 1750 piiskopi ja imetegija, meresõitjate kaitsja püha Nikolai auks. See kirik lammutati pärast uue kiriku valmimist 1790. aastal.

Kuressaare Püha Nikolai kivikirik

Kuressaare Püha Nikolai kiriku sisevaade (mai 2013)

1784. aasta veebruaris teatas Saaremaa asehaldur (1783–1797) Balthasar von Campenhausen (1745–1800) keisrinna Katariina II otsusest rajada uus kivikirik 1205 elanikuga Arensburgi linna Saaremaal. 1785. aastal eraldati kiriku ehitamiseks 11 600 rubla. Vajalikud joonised koostas Liivimaa kubermanguarhitekt Mattias Schons. Arensburgi Püha Nikolai uue kivikiriku pühitses 22. septembril 1790 (vana kalendri järgi) Pihkva ja Riia peapiiskop Innokenti. Hilisklassitsistlikus stiilis kolmelööviline paekivist kirik jääb krundi asendi tõttu peasissekäiguga hoovi poole. Altaripoolne otsasein on vastu linna peatänavat.

21. sajandi esimesel kümnendil alanud restaureerimistööd pühakoja säilimiseks olid ulatuslikud, kiriku ehitamise ajast saadik ei oldud korraga sellises mahus töid tehtud. Aastatel 2007–2008 restaureeriti kellatorni kiiver, 2008–2009 tervikuna tambuuritorn , mille telliseosa laoti osaliselt uuesti. 2012. aastal restaureeriti kogudusesaali ja altariruumi katused, paigaldati uus vasest katusekate, uued vihmaveesüsteemid ja piksekaitse. 2013. aastal restaureeriti kellatorni fassaad ja luugid, 2014. aastal restaureeriti kõik aknad, 2015. aastal siseuksed, 2016. aastal kogudusesaali toolid. Kuressaare Püha Nikolai kiriku katuseristid kullati ning eemaldati arhitektuurimälestise säilimist ohustanud puud.

Vaata ka

• Kuressaare Püha Nikolai kogudus

Kirjandus

• Rita Loel. "Õigeusukiriku restaureerimine tõi kaasa üllatuse". Saarte Hääl, 25. jaanuar 2007
• Rita Loel. "Nikolai kirik sai kuldse risti". Saarte Hääl, 13. juuni 2007
• Rita Loel. "Ekspertiis tunnistas Püha Nikolai kiriku torni olukorra katastroofiliseks". Saarte Hääl, 13. märts 2008
• Martin Toon. "EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu". Kuressaare, 1997. AS Terbo, Tallinn; lk 4–7; lk 24–27
• "Koguteos Saaremaa II köide". TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri, Tallinn, 2007; lk 205; lk 862
• Jaanus Plaat / Arne Maasik. Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis. Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011, lk 376–379

Välislingid

• Kuressaare Püha Nikolai kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
• EAÕK Kuressaare Püha Nikolai kirik (Teeliste kirikud)
• Kiriku külastus (Fotod 2010)