Carl Hunnius

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on baltisaksa poeedist, teoloogist, organistist; saksa teoloogi, filoloogi, pedagoogi kohta vaata Carl Hunnius (1873–1964)

Carl Hunnius (6. november 1856 Narva2. veebruar 1931 Tartu) oli baltisaksa poeet ja teoloog, aga ka organist, asjaarmastaja helilooja ja muusikakriitik.

Ta lõpetas Narvas kirikukooli, seejärel Riia kubermangugümnaasiumi. Õppis aastatel 18761882 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Vändra Martini koguduses (Ernst Johann Georg Sokolovsky juures). Ordineeriti 2. jaanuaril/14. jaanuaril 1883 õpetajaks.

Ta oli aastatel 18831885 Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja, olles samaaegselt ka usuõpetuse õpetaja. Aastatel 18861887 oli ta Jelgavas usuõpetuse õpetaja. Aastatel 18871894 elas ta Saksamaal, töötades mitmetel töökohtadel[1].

Alates 1902 elas Tartus. Andis välja baltisaksa koduraamatut "Heimatstimmen. Ein baltisches Jahrbuch mit Illustrationen" (1904–1912). Oli Tartu saksa lehe kontserdiarvustaja. Tegi kaastööd ka Postimehele[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Bearbeitet von Wilhelm Neander. 2 auflage 1988, bearbeitet von C. Helmut Intelmann
  2. Lexikon deutschbaltischer Musik. Wedemark-Elze : Hirschheydt, 2002

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogud:

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema õde Monika Hunnius oli baltisaksa laulja, lauluõpetaja ja kirjanik, nende isa Konstantin Hunnius oli Narva Johannese koguduse õpetaja.

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Hunniuse esivanemad
Carl Hunnius
(1856–1931)
Konstantin Hunnius
(1807–1868)
Karl Hunnius
(1766–1841)
Abraham Martin Hunnius
(1737–1810)
Hedwig Dorothea Hoeppener
(suri 1779)
Emilie Frederike Dreyer
(1777–1846)
Johann Christian Dreyer
(suri 1779)
Sophie Elisabeth zur Mühlen
Jenny Müller ... ...
...
... ...
...

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]